Jooksmine 01.05.2014
Autor
Rein Pärn

Jeesusmaraton

On olemas sellise nimetusega maraton. 1. Mail Helsinkis. Vist ainulaadne maailmas.

Uudise pilt

On olemas sellise nimetusega maraton. 1. Mail Helsinkis. Vist ainulaadne maailmas. Ma pole ka miski võitlev ateist, et peaksin sellise nime tõttu sellest jooksust loobuma. Vaja oli ka uut üritust, uut elamust.

Registreerisin end mõned päevad enne starti. Stardimaks oli tühine. Millegipärast loobuti minult ka selle kasseerimisest. Oma osavõtuga muutsin aga selle üriruse rahvusvaheliseks, vähemalt maratoni distantsil.
Ainus puudus – tuli loobuda Viljandi järvejooksust.

Kõik algas nagu alati. Eelmisel päeval laevale. Hommikul poleks enam jõudnud kohale. Vaikse ilmaga LindaLine kurseeris ja tõenäosus tagasireisiks oli suur. Sõiduaeg ka alla kahe tunni. Kohale jõudsin varakult. Aega oli liigselt, seega jalutasin hotelli. See oli sadamast mõnevõrra kaugel – Malmi lennuvälja piirkonda. Hotelli eelis oli aga stardikoha lähedus. Ainult paar kilomeetrit.

Mõnetunnine puhkus hotellis ning tuli tahtmine sõita vaatama Helsinki pidutsevaid tudengeid. Ikkagi Vapunapäivä. Neid jatkus kõikjale. Ka ilm oli selleks vastuvõetav – kuiv ja küllaltki soe. Kaua seda muidugi ei näinud, vaja oli puhata. Magada sai hästi , hotell oli õnneks vaikne ja uni hea.

Hommik algas jalutusega starti. Paras distants täielikuks ärkamiseks.


Vastuvõtt oli korraldajate poolt südamlik, aga ilm jahedavõitu. Õnneks ei sadanud kuigi ilmateade lubas sooja ainult paar kraadi ja külluslikku vihma.

Jooks ise toimus ümber Malmi lennuvälja liivasel jooksu(jalutus)rajal, ringi pikkusega ca 6 km. Kohati oli see rada küll pehmevõitu, aga siiski talutav. Kokku 7 ringi + lisakilomeeter. Isiklikult eelistanuks asfaltit. Osalejaid üle 30.

Jahedam ilm sobis mulle. Polnud ülekuumenemise ohtu. Mida aga ilmateade lubas, ei jäänud tulemata. Minu neljandal ringil hakkas vihma pihutama. Pilves oli aga kogu aeg. Korraks isegi kuuldus müristamist.
Kuues ja ka viimane ring möödusid juba vihmasajus. Paraja tihedusega. Finišis olin läbimärg. Ja jahe, mitte üle 3…4 *C. Ümberriietumine oli seega kohutav. Sõrmed olid niivõrd kohmetunud. Ühtegi sõlme ei saanud lahti ega kinni.

Tulemus oli mulle aga üllatav. Aeg 4:52:53 (enda kella näit). Maailmmastaabis muidugi tühine, mulle aga suur saavutus.

Sadas ikka pidevqlt. Õnneks oli raudteejaam käeulatuses. Jõudsin kohe rongile ning olingi Helsinkis. Seal näitas korraks isegi päike aga kohe järgnes sadu.

Auhinnad. Aga nendega polnud mul mingit tegemist.



Sellise ilmaga polnud ka tahtmist linnas midagi ette võtta. Jäi üle vaid kiirustada sadamasse. Pilet oli hilisemale reisile. See aga õnnestus vahetada varasemale väljuvale reisile. LindaLine vastutulelikkus. Laevas võis juba ennast rahuldada mõne õllega.

Mulle igatahes õnnestunud üritus.

Mis saab aga ülehomme? Vändra maraton ju!

Fotod: maratoni korraldajad

Viimased uudised