Uudised 09.03.2017
Autor
Janek Oblikas

Millal sa viimati oma südant kontrollisid?

Uudise pilt

Sul pulsikell on?  Loomulikult!  Elementaarne ju! Talletame oma treeningute andmeid, mõõdame pulssi ja jagame seda Facebookis.  Sheerime ja laigime.  Aeg-ajalt näeme – ohhoo  - süda teeb kolm lööki sekundis.  180! 190! Äge!!  Kas ikka on?  Millal sa viimati oma südant kontrollisid? Arst pani külma stetoskoobi rinnale ja kuulas südant . . . Sedan'd küll, kuid kas perearsti juures tegi süda ka kolm lööki sekundis? Kuna sa viimati lasid arstil kontrollida, kuidas su süda suure koormusega käitub.  Näiteks sellise koormusega, millega sa läbid mõne 5km jooksuvõistluse?

Enne kevadsuvise jooksuharrastuse juurde naasmist on igati mõistlik korraks ka koormustest läbi teha.  Et näha, kas kõik on korras ja süda kannatab koormust.  Koormustestil Qvalitas Arstikeskuses käisid ka kuus projektis Eesmärgiks SEB Tallinna maraton valmistuvat jooksjat.   Tahtsime näha, et kõik on korras ja jooksjate süda ning kopsud kannatavad koormust.

Arsti visiit algas lihtsamate tegevustega - kõik jooksjad käisid kaalu peal, seejärel mõõtis õde igaühe vööümbermõõtu, pikkust ja vererõhku. Kõik numbrid olid igati normaalsed ning ühelegi jooksjale ei olnud ka tema kaal või pikkus üllatuseks.

Peale lihtsate asjade ülemõõtmist asuti juba keerulisemate protseduuride juurde – ees ootasid füsioterapeut, müomeetria ja spirograafia.  Füsioterapeudi soovitustel me siin pikemalt ei peatu, sellest tuli juba juttu siin.

Spirograafia võib kõlada võõrapäraselt, kuid lihtsustatult – tegemist on suhteliselt lihtsa ja vähe aega võtva uuringuga, millega kontrollitakse sinu kopsusid.

Spirograafia uuringu juures on kesksel kohal väike käes hoitav huulikuga seade, mis on ühendatud arvutiga. Spetsiaalne arvutiprogramm talletab spiromeetriga mõõdetavad näitajad, mis moment  hiljem arvutiekraanile kuvatakse.  Ekraanile kuvatakse nii konkreetse testitava näitajad kui  vanusest, pikkusest, kehakaalust lähtuvad referentsväärtused ehk siis numbrid, mis jooksjad võiks täis puhuda.  Mida pikem ja suurem on inimene, seda suuremad on tavaliselt ka tema kopsud.

Spirograafiat tehes tuleb esmalt hingata kopsud maksimaalselt õhku täis, seejärel panna spiromeetri huulik endale suhu ja hingata kogu kopsudes olev õhk väikesesse spiromeetri torusse.  Olles kogu õhu kopsudest välja saanud, pead taaskord kopsud õhuga täitma ehk siis sisse hingama.  Kogu selle tegevuse juures on sul nina väikse valge klambriga suletud, mis siis peaks takistama õhu väljumist nina kaudu. 

Spirograafia käigus mõõdetakse sinu kopsumahtu, selgitatakse maksimaalne väljahingamiskiirus ja palju muudki. Kõik see on oluline, kuna näitab kuivõrd hästi su kopsud funktsioneerivad ning kas kõik on ikka korras.

Kuuest jooksjast üks, Heitti, põeb astmat ning temal paluti kopsutesti ka korduvalt teha – esimene kord ilma astmaravimita ning teine kord selle manustamise järgselt.  Vahe oli ilmselge, kuid siiski – ka koormustesti läbi viinud arst soovitas Heittil pidada kopsuarstiga nõu astmaravimi piisavuse suhtes.  Heitti nimelt ei suutnud koormustestil endast maksimumi anda, kuna lihtsustatult – õhku jäi väheks. 

Ent kopsutesti tehes selgus, et oli ka teisi jooksjaid, kelle kopsumaht väiksevõitu oli.  Välja paistis, et kui vastupidavusaladega oli vähem tegeldud, oli ka kopsumaht väiksem.  Ent õnneks suuremaid probleeme siinkohal ei selgunud.

Peale spirograafiat seadsid jooksjad sammud kõrvalkabinetti, kus neid ootas ees koormustest. Kuigi tegemist on jooksjatega, otsustasime koormustesti läbi teha veloergomeetril ehk siis jalgrattal. Miks mitte jooksulindil, mis võiks tunduda loomulikum valik. Koormustesti esmane mõte on hinnata, kas testitava organism ja eeskätt süda kannatab suuremat koormust.  Teadmine, et süda kannatab koormust on alati olulisem laktaadilävedest ja pulsitasemetest! Ilmselt on koormustesti esimesel korral rattal ka kergem teha – pole vähemalt lindilt mahakukkumise ohtu. 

Katrinil on septembrikuisel Tallinna maratonil eesmärgiks läbida oma esimene maraton

Mida siis koormustesti käigus jälgitakse?  Esmalt kinnitatakse sinu kehale elektroodid EKG ehk elektrokardiogrammi tegemiseks.Heidad pikali ning arst fikseerib sinu puhkeoleku pulsi, EKG ja vererõhu.  See on koormustesti kõige vähem koormavam osa. 

Järgmisena liigud nendesamade elektroodidega veloergomeetrile.  Õde seab sadula ja lenksu sulle sobivaks ning hakkad aga ratast väntama, nii umbes kuuskümmend pööret minutis.  Tempo on küll aeglane, kuid iga minuti või kahe takka tõstetakse veloergomeetri koormust – tunne on täpselt selline nagu järjest järsemast mäest üles sõites. Kogu väntamine võtab aega ca 15-20 minutit.

Koormustesti käigus jälgitakse, et südames pole verevarustushäireid, ütleb meile korduvalt koormustesti läbi viiv arst.

Arvuti talletab jooksja EKG ja pulsi, õde mõõdab kindlatel ajavahemikel vererõhku ning kogu protseduuril hoiab pilgu peal arst, kes jälgib ekraani peal liikuvat EKG joont. 

Koormustesti käigus hinnatakse seda, kas südamelihas saab koormuse käigus piisavalt verd ja hapnikku. Samuti jälgitakse, kas koormuse ajal tekib rütmihäireid või vererõhu muutusi.  Loomulikult – vererõhk tõuseb koormustesti käigus igal inimesel, kuid eks see tõus võib olla nii normaalne kui probleemne. Koormustesti abiga saab jälile südamehäiretele, avastada südamelihasepõletikku või ületreeningu ilminguid.

Samuti annab koormustest ülevaate hetke kehalisest suutlikkusest.

Test sobib seega nii hetkeseisu hindamiseks kui püsivate probleemide selgitamiseks.

Eesmärgiks SEB Tallinna maraton tiimi kuuluvad jooksjad läbisid koormustesti kadudeta.  Kui varasemalt on jooksjatel leitud ka vasaku vatsakese hüpertroofiat, mille põhjuseks võisid olla valesti planeeritud treeningud, siis tänavu selliseid probleeme ei ilmnenud.  Küll aga oli näha, et osade jooksjate pulss tõusis koormuse kasvades üsna kiiresti – senine treening on olnud vähene ning süda reageerib koormuse tõusule väga kiiresti.

Koormustestil tulebki välja sihipärase treeningu eelis, korrapärase ja teadliku jooksutreeninguga tegelenud harrastussportlastel tõusis pulss aeglasemalt ning ka koormusest taastumine oli parem.

Kokkuvõtteks – inimese sisse palja silmaga ei näe.  Selleks läheb vaja ikka spetsiaalset aparatuuri.  Lihtne koormustest on otsekui elukindlustus – näidates ära, kas sinu organism, eeskätt süda ja kopsud, ikka kannatavad seda koormust, mis neid ees ootab.

Ükski kuuest koormustestil käinud jooksjast sel korral punast kaarti ei saanud.  Kõige paremate tulemustega läbis testi Janar, kel eesmärk samuti kõige kõrgem – maratonis kolme tunni alistamine ei tule lihtsalt tooli peal istudes. 

„Koormustaluvus suurepärane,“ sõnas Janari organismi hinnanud arst. 

Ka Katrinil, kes stardib septembris oma esimesele maratonile, oli koormustaluvus väga hea – pulss tõusis koormuse kasvades aeglaselt.  Samas oli Katrinil koormusest taastumine aeglane. 

Kristinal, kel selja taga juba kaks maratoni, olid nii koormustaluvus kui taastumine head. 

Julijal, kes SEB Tallinna maratonil stardib 21,1km distantsil tõusis pulss koormustestil üsna kiiresti ning koormusest taastumine oli aeglane. 

Heitti, keda vaevab astma, ei saanud koormustestil maksimumi kätte ning välja tuli astmaravimi ebapiisavus. 

Airi, kes teeb septembris Tallinnas oma poolmaratoni debüüdi, koormustaluvus oli võrreldav Julija tulemustega – kuivõrd mõlemad on stardis poolmaratonil, siis olid ka koormustesti tulemused igati loogilised. 

Ehk siis kokkuvõtteks – kui sa pole pikemat aega oma südant koormuse all proovile pannud, siis – käi ära koormustestil ja tee ka vereanalüüs.  Teadmine, et kõik on korras ja võid rahulikult suvisteks-sügisesteks võistlusteks valmistuma hakata, ei tule lihtsalt peeglisse või kaalu peale vaadates.  Qvalitas Arstikeskuse Tervisesportlase pakett on aga just meiesugustele mõeldes kokku pandud.

Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab Ühendus Sport Kõigile.

 

Viimased uudised

Janek Oblikas
janek@marathon100.com
+372 51 088 30