Jooksmine 17.02.2017
Autor
Kristina Kossinkova

Minu esimene trenn Jooksupartneriga

Uudise pilt

Projekti raames hakkab mind oma eesmärgi saavutamisel juhendama Jooksupartneri treener Einar Kaigas. Eelmisel laupäeval ta helistaski ja kutsus trenni.

Täna hommikul suundusin siis esimest korda Jooksupartneri ühistrenni, mis sai alguse Nõmme Gümnaasiumi juures. Muidugi jõudsin ma sinna ülivara aga juba eemalt hõigati, et kas suundun Jooksupartneri trenni ja positiivse vastuse korral kutsuti autosse sooja. Sain kohe ka kuulda, et Einari trennid just kerged olema ei saa... 

Kell suutis gps'i leida alles 10 minutit pärast trenni algust!?

Alustuseks suundusime jooksusammul Glehni parki. Metsaalune oli päris korralikult jääs ja põhirõhk läks kukkumise vältimisele. Seejärel tegime jooksuharjutusi: pöiajooks, põlvetõsteid, sääretõsteid, konnahüppeid, sammhüppeid, kiirendusi jne. Sääretõste jooksus oli tähtis, et kand puudutaks peput. Enda peput! Väga oluline meeles pidada!

Ja siis tegime neid veel... Ja veel...

Andis tunda küll, et ammu pole sellises mahus sellist treeningut teinud, kopsud ja süda said ka korralikult vatti. Pulss oli mõnusalt laes.

Trenni esimene osa

Tund aega õues trenni tehtud, suundusime kooli võimlasse, kus tegime erinevaid harjutusi topispallidega. Sai ikka korralikult ennast tühjaks loopida. Lisaks sai tehtud hunnik jõuharjutusi. Päris mitu korda tekkis tunne, et ma pole vist mitte kunagi varem trennis käinud. Hea, kui ma pool sellest, mida teised tegid, jõudsin teha. Aga ükspäev olen ma sama tugev! Enne lõppu sai tehtud veel pöiaharjutusi, väikese venituse ja läbi see kõik saigi.

Trenn kestis küll kaks tundi aga lendas linnutiivul. Väga mõnus oli teha jälle jooksuharjutusi ja seltskond oli väga lahe. Naerda sai ikka korralikult (oi, homset kõhulihaste valu küll ei oota).

Trenni teine osa

Kuna ma ise varasemalt pelgasin veidi neid ühistrenne, et kuidas miski on, kas tempo on mulle sobilik, kuidas ma võõrana lähen sinna jne, siis tegelikult oli kõik väga lihtne. Riided sai jätta koolimajja riietusruumi, mis oli meie äraoleku ajal lukus. Tempo oli selline, nagu ma ise selle endale valisin. Inimesed olid väga sõbralikud ja tundsin nagu oleks juba ammu selles pundis olnud. Seega, kui leidub veel minusuguseid kahtlejaid, siis kindlasti tasub see esimene samm ära teha. Mina igatahes ei jõua nüüd järgmist trenni ära oodatagi! :)

Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab Ühendus Sport Kõigile.

Viimased uudised