Uudised 07.07.2017
Autor
Janek Oblikas

Tallinna maratoniks valmistuvad jooksjad oma jooksutehnikat parandamas

Uudise pilt

Juuli alguses kogunesid SEB Tallinna maratoniks valmistuvad seitse jooksjat Kadriorgu ühisele treeningule.  Treeningu, mis keskendus jooksutehnikale, viis läbi Margus Pirksaar Jooksupartnerist.

Vaatamata sellele, et jooksmisel kõige enam jalad kasutust leiavad alustas Pirksaar nõuannetega käte liikumise ning keha-asendi ja peahoiaku kohta.  Treeneri sõnutsi kohtab sageli harrastussportlasi, kes joostes pea maas hoiavad.  Kuivõrd pea hoiak mõjutab otseselt keha-asendit ja seeläbi ka jalgade tööd, tuleks joostes jälgida seda, kus su pilk on.  Pilk peaks olema jooksjast 20-30 meetrit ettepoole suunatud ning pea hoiak püstine.  Pea hoiakut on võimalik jälgida ka võistlussituatsioonis ning selle kinnistumiseks pole vaja ka regulaarseid tehnikaharjutusi sooritada.

Margus Pirksaar demonstreerib käte tööd

Jooksupartneri treener jälgis hoolega ka jooksjate kätetööd.  Sageli hoidsid jooksjad käsi rusikas, käed olid õlast kanged ning liikusid joostes liiga madalale ning keha ette, mitte kõrvale.  Pirksaare soovitus oli käte hoiak võimalikult lõtv hoida ning sõrmed rusikast lahti kerida. 

Esimeseks maratoniks valmistuv Katrin põlvetõstejooksu sooritamas

Tehnikaharjutustele keskendunud treeningut alustasime tavapärase 1-1,5km pikkuse soojendusjooksuga, millele järgnesid lihtsad jooksuharjutused. 

Ühistreeningus on isegi tüütud jooksuharjutused lõbusad.

Pöiaharjutused, põlve- ja sääretõste ning aeglane üle kanna-pöia liikumine tundusid esmalt lihtsad, kuid harjutusi sooritama hakates saime sageli kuulda, et jala-asend on põlvetõsteharjutusi sooritades vale või sammutihedus liiga väike.  Jooksuharjutused on tüütud, kuid selleks, et neist ka reaalset kasu oleks, on treeneri kogenud hinnang ülioluline.  Eks ennast kõrvalt vaadates saad vahel isegi aru, kui midagi valesti teed . . .

Poolmaratoniks valmistuv Julija Marguse juhendamisel pöiaharjutusi sooritamas.

Jooksuharjutused on jooksutehnika parandamisel kõige olulisemaks vahendiks.  Kaks korda nädalas võiks iga harrastussportlane oma treeningutesse jooksuharjutusi lisada. 

Jooksuharjutused nõudsid keskendumist ning harjutuse läbimõtlemist.

Miks jooksutehnikaga üldse vaeva näha? Parem tehnika aitab vigastusi vältida ning vähendab ka energiakulu jooksmisel.  Ent oma jooksutehnikaga tegelema hakates tuleks olla valmis selleks, et selle kõige mõju esimestel nädalatel negatiivne võib olla.  Iga jooksja tehnika on ju individuaalne ning selleks, et paremaks saada, tuleb vaeva näha ning leppida ka ajutiste tagasilöökidega.

Aeglast kanna-pöiakõndi tehes kippus keha sageli tasakaalust välja vajuma.

Treeningu lõpetuseks lasi Margus Pirksaar jooksjatel lühikesi lõike joosta, et siis jooksutehnikat ühiselt analüüsida.  Videosse võetud lühikestelt lõikudelt oli sageli näha, et jooksjad oma sammu vägisi pikaks tahavad venitada.  Samm lühemaks, oli Marguse soovitus mitmetele jooksjatele.

Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab Ühendus Sport Kõigile.

Viimased uudised

Janek Oblikas
janek@marathon100.com
+372 51 088 30