Jooksmine on suurepärane spordiala ja lihtsaim viis aktiivsemaks liikumiseks. Jooksmist saab harrastada praktiliselt igal pool, igal ajal ja igaüks.  Lihtsuses peitub jooksmise võlu, kuid seesama lihtsus peidab endas ka ohtusid.  Lihtne on endale joostes liiga teha – me arvame, et teame jooksmisest kõike, kuna see on ju nii lihtne.  Lihtne on ka jooksujalatsid ostma minnes poest tühjadega kätega tagasi tulla – valik ju nii suur, et silme eest võtab kirjuks. Seetõttu rääkisimegi sellest, kuidas jooksujalatsid valida ning mismoodi head jooksusussid meie jalgu kaitsevad, endast targematega.  Marathon100 küsimustele vastas Erik Aibast, kes on Nike jooksujalanõude müügiga tegelenud juba enam kui kümme aastat ning tunneb jooksujalatsi hingeelu väga hästi.

Miks on jooksujalatsi valik niivõrd oluline?
Jalatsid on jooksuvarustuse kõige olulisem osa. Jooksujalatsi peamine ülesanne on pehmendada jooksmisel jalale tekkivat põrutust – varvastele, pöiale ja kannale langeb jooksmisel raskusjõud, mis on 2-3 korda suurem sinu kehamassist.  Ehk kui oled 70 kilone, peavad su jalad igal jooksusammul toime tulema enam kui 200 kilose raskusjõu talumisega . . .  Sobivad jooksujalatsid teevad jooksmisest seetõttu mitte ainult nauditava vaid ka turvalise elamuse. Jalats peab kaitsma ja toestama jalga just nendes piirkondades, kus jooksja seda vajab.

Jalatsi põrutuskindlus on jooksujalatsi juures väga olulise tähtsusega. Selle nimel näevad  jalatsivalmistajad ka kõige rohkem vaeva, et tagada jooksjale parim pehmendus võimalikult pika aja vältel. Jooksujalatsite vahetallas kasutatakse pehmendavaid elastseid materjale ning erinevaid tehnoloogiad, mis põrutuskindluse eest hoolitsevad.  Nike poolt selleks otstarbeks välja töötatud tehnoloogia on nt. AIR õhkpadjad – gaasiga täidetud polüuretaankestad, mis asetatakse jalatsi vahetalda kanna- ja/või päkaossa. Spetsiaalne gaas püsib kestas kindla rõhu all, vajub löögi pehmendamiseks astumisel kokku ning seejärel taastab kiirelt oma esialgse vormi, olles valmis järgmist lööki summutama.



AIR tehnoloogigaga varustatud Nike jooksujalatsitest on kõige universaalsem Air Pegasus, mis sobib neutraalsele jalatüübile ja talub jooksmist nii asfaldil kui metsaradadel.   Jäiga jalavõlviga või suurema kehakaaluga jooksuharrastajatele sobib vastavalt Air Vomero ning neile, kes vajavad jalatsi siseküljel rohkem toestust sobib Air Structure Triax. Kiiremateks treeninguteks ja pika distantsiga võistlusteks sobiv ZoomFly kasutab samuti Air tehnoloogiat ent Air Zoom õhkpadi on madalama profiiliga ja lisab jalatsile vetruvust.

Uuem põrutuskindluse tehnoloogia on Nike Lunarlon – tegemist on praktiliselt väsimatu, kerge ja vastupidava vahtmaterjaliga. Lunarlon on pehmem ja sobib eelkõige asfaldil jooksmiseks. Neutraalsele ja kerge ülepronatsiooniga jalatüübile on parim valik Lunarglide. Tugevama toestusega mudel Lunareclipse kontrollib jala liikumist ja aitab säilitada jala optimaalse asendi ka tugeva ülepronatsiooni korral. Lunarlon-perekonna kergeim ja „kiireim“ mudel on Flyknit Lunar2, millel on lisaks heale põturukindlusele ka kerged ja ilma õmblusteta Flyknit pealsed.



Põrutuskindluse teises äärmuses on Nike FREE sarja kuuluvad jalanõud, mis on varustatud anatoomiliselt korrektsete paindevagudega ja järgivad jala loomulikku liikumist. Nike FREE ideoloogia aluseks on paljajalu liikumine, mis paneb tööle kõik jalas paiknevad lihased ja annab jalale parima treeningu. Küll aga tuleks ülekoormuse vältimiseks Nike FREE jalatsitega treenimist alustada lühikeste jooksutreeningutega (2-5km) või siis kõndides. Kui jalg on paljajalu liikumisega harjunud, saab jooksuotsi Nike FREE´ga pikendada. Seega Nike FREE jalatsid võivad pakkuda küll vähem põrutuskindlust ent nende kasutamine paneb tööle talla all paiknevad väikesed lihased, mille arendamine samuti vigastuste vältimiseks ülioluline on.



Kuidas leida endale sobivaim jooksuajalanõu?
Õige jalatsi leidmiseks tuleks esmalt vastata kolmele küsimusele:

• Kui tihti ma jooksen?
• Kuskohas ma jooksen?
• Milline on minu jalatüüp?

Vastused neile küsimustele määravad ka selle, milline jooksujalats sulle kõige paremini võiks sobida.

Milline on minu jalatüüp?
Vastus sellele küsimusele on jooksujalatsi valikul kõige olulisem. Jooksja jalatüüp määrab ära, kui palju peab jooksujalats pakkuma põrutuskindlust ja lisatoestust. Jalatüüpi määratakse jala pronatsiooni alusel. Antud juhul nimetame pronatsiooniks hüppeliigese sissepoole liikumist. Pronatsioon on vajalik jalale põrutusest tekkivate koormuste vähendamiseks. Pronatsioon tekib jooksusammul jala kokkupuutel maaga ja väljendub kaldenurga tekkimisel jalalaba ja sääre vahel. Olenevalt tekkiva nurga suurusest saame eristada üle- ja alapronatsiooni ning neutraalset liikuvust.

Kõige täpsemalt saab oma jalatüübi kindlaks teha professionaalsete testidega, mida teostavad jalaterapeudid ja jooksualased eksperdid selleks ette nähtud seadmetega.  Lihtsamateks viisideks oma jalatüübist aimu saada on jälgida oma ”tavaliste” jalatsite talla kulumist ja nn. ”märgtest”.

Jalatsitaldade kulumine välisküljelt viitab alapronatsioonile ehk supinatsioonile. Kui kulunud on pigem jalatsitalla siseküljed, on tegemist üleproneeriva jalaga.

”Märgtesti” saab igaüks teha, kui astuda palja märja jalaga nii, et maha jääb loomulik jalajälg, võid märja jalaga astuda näiteks paberile. Kui jalg jätab maha ühtlase laiusega jälje kogu talla ulatuses, vajub jalavõlv maha, mis viitab ülepronatsioonile. Kui aga märja jälje keskosa on väga kitsas või ei ole seda üldse, pronatsiooni praktiliselt ei esine.

Ülepronatsiooniga kaasneva jalavõlvi sissepoole vajumine tekitab ülekoormust jalaliigestele ja –lihastele. Sissepoole vajumist saab kontrollida jalatsitega, mis on sirge liistuga ja siseküljelt spetsiaalselt toestatud. Sirge liistu tunneb ära jalatsitest, mis on talla keskosast sirged ja laiemad. Toestatud jalatsite tunnusmärk on ka nn. Plaatliist. Selle tunneb ära kui eemaldada jalatsilt sisetald ja pealsete põhjas näeme kartongist ”plaati”, mis on servadest õmmeldud pealsematerjali külge.  Nii toestavad jalatsid jalavõlvi paremini ja takistavad ülepronatsiooni tekkimist. Lisaks on selliste jalatsite vahetalla sisekülg varustatud tugevamate materjalidega, mis on ka erinevat värvi muust tallast. Üleproneerivale jalale sobivad jalatsid on näiteks. Nike Air Structure Triax ja Nike Lunareclipse.

Alapronatsiooniga (supinatsiooniga) jala puhul puudub jalal loomulik amortisaator ja seetõttu vajab jalg jooksujalatsilt lisapehmendust ja head liikuvust. Sobivad jalatsid on slip-tehnoloogiaga valmistatud kõvera liistuga ning nende vahetald on lisakihiga põrutuskindluse parandamiseks.  Slip-tehnoloogia puhul on jalatsi pealsed õmmeldud valmistamise käigus ümber liistu ja seejärel kinnitatud talla külge. Õmblus jookseb jalatsi talla keskel kannast päkani ja see on sisetalla eemaldamisel hästi näha. Selline liist annab jalatsile hea liikuvuse ja võimaldab niigi jäigal jalal vabalt liikuda. Alaproneerivale jalale sobivad jalatsid on näiteks Nike Zoom Vomero ja Nike Air Max 2013 (fotol).



Neutraalse jalatüübiga jalal toimib pronatsioon parasjagu nii, et summutab maaga kokkupuutel tekkivad löögid ja jala sissepoole liikumisest liigestele lisakoormust ei teki. Siiski – pikemate distantside läbimisel jalalihased väsivad ning ka neutraalsel jalal võib tekkida kerge ülepronatsioon ehk jalg vajab lisatuge. Neutraalsele jalatüübile sobivad praktiliselt kõik jooksujalatsid. Kui lisatoestuse ja –pehmenduse järele vajadus puudub, siis pole ka mõtet nende materjalide võrra raskemaid jalatseid soeatada ja selle eest rohkem maksta. Sobivad jalatsid on näiteks Nike Air Pegasus ja Nike Lunarglide.

Kus ma jooksen?
Kui joosta enamjaolt kõvakattega teedel ja radadel, ei ole vaja jalatsivalikul tallaehitusele lisatähelepanu pöörata. Enamus jooksujalatseid on valmistatud jooksmiseks sellistel pinnastel. Kui aga jooksutreeninguid teha metsaradadel, tuleks valida jalatsid, mille alustald on varustatud haakuvama mustriga ning pealsed kaetud tugevamate ja vetthülgavate materjalidega. Näiteks Nike Shield pealsetega varustatud Air Pegasus, Lunarglide ja Free 5.0. Maastikul jooksmiseks sobib väga hästi ka Nike Air Wildhorse.



Kui tihti ma jooksen?,
Algaja jooksuharrastaja nõudmised jooksujalatsile erinevad professionaalsete jooksjate omadest. Kui jooksmas käiakse üks kord nädalas ja rahulikus tempos, ei ole jalatsi kaal esmase tähtsusega. Küll aga ei tohiks tingida jalatsi valikul selle pehmendusomadustest ja rulluvusest. Algajale jooksjale võib soovitada jooksujalatseid Nike Dual Fusion, Nike Lunar Forever, Nike Dart. Aktiivsemale harrastajale mõeldud jooksujalatsid on oma omadustelt juba erisugusemad ja valikul tuleks arvestada jala eripärasid ning valida mudel vastavalt sellele.

Olles kindlaks teinud oma jalatüübi, kus ja kui tihti me jookseme, tuleks järgida veel  üldisi soovitusi, mida jooksujalatsi ostmisel silmas pidada.

Osta jalatseid päeva teises pooles
Jalgadel võtab pärast ärkamist mõni tund aega, et need saavutaksid oma maksimaalse suuruse. Päeva jooksul koguneb jalgadesse vedelikke, mis jala suurust mõnevõrra kasvatavad. Samamoodi mõjub ka treening. Seetõttu peab jooksujalatseid valides jätma ninaossa ca 0,5 cm varuruumi, et varbad saaksid kogu treeningu vältel vabalt liikuda.  Võta arvesse ka seda, et pikema maa, näiteks poolmaratoni või maratoni jooksmisel, jalg tursub mistõttu peab jooksujalats olema sinu igapäevajalatsist kuni numbri võrra suurem.

Proovi kindlasti mõlemat poolpaari
Inimese kehapooled ei pruugi olla identsed. Ka jalad erinevad mõnevõrra üksteisest kas pikkuse, laiuse või võlvikõrguse poolest. Seepärast proovi alati mõlemat jalatsit ja vali sobivad alati suurema jala järgi! 

Jalats peab kohe sobima
Kui vabaaja jalatsitel võib olla n.-ö „sissekäimise aeg”, siis treeningjalats peab sobima kohe proovides. Õige tunnetuse saamiseks proovi poes erinevaid jalatseid ja kasuta neis liikumiseks kogu poe pinda. Proovides seo korralikult jalatsite paelad ning ära häbene erinevates suundades joosta ja hüpelda. Kontrolli, kas kand on jalatsis kindlalt fikseeritud ja saad varbaid vabalt liigutada.

Kasuta proovimisel sarnaseid sokke, mida treeningul
Spordipoes on saadaval erineva suuruse ja tegumoega proovisokke, mis aitavad jalatsiostul teha parimaid valikuid. Koos jalatsitega on soovitatav soetada endale ka spetsiaalsed treeningsokid.

Aktiivse harrastuse korral osta 2 paari jalatseid
Kui jooksmisest on saanud elustiil, s.t., treenid üle kolme korra nädalas, peaksid omale soetama kaks paari jooksujalatseid. Jalatsite kordamööda kasutamine annab jalatsipaarile pikema taastumisaja ning suurendab märgatavalt (üle 2 korra) jalatsi eluiga.