Jooksja varustuse kõige olulisem osa on jooksutossud. Miks? Sest me tahame joosta kiiresti, kuid samas mugavalt ja turvaliselt. Sellest, kui olulised on jooksutossud, räägib ka pehmemate vahetaldadega ja süsinikust plaadiga jooksujalatsite revolutsiooniline areng viimastel aastatel.

Selleks, et oma küsimustele – millise jalatsiga mina jooksma peaks – vastuseid leida, käisid Tallinna maratoniks valmistuvad jooksjad Nike Ülemiste keskuse kaupluses, kus Erik Aibast, Nike kogenud müügidirektor, selgitas, mis vahe on erinevatel jooksusussidel ja kuidas jooksujalatsit valida.

Esitamegi siinjuures 10 kõige olulisemat küsimust, millele jooksujalatsit ostes tähelepanu pöörata.

1. Mis on jooksutossu hankimisel kõige olulisem?

Jalats peab esimesel proovimisel jalas mugav olema. Jooksujalats peab koheselt jalga sobima, mitte hõõruma kusagilt ega takistama jala liikumist. Samuti ei tohi jalats liigselt loksuda. Kui midagi hakkab juba poes häirima, vali teine mudel või suurus, sest sama asi hakkab joostes veel rohkem häirima.

2. Millal peaks uut jooksutossu poodi ostma minema?

Õhtul. Joostes jalg tursub mõnevõrra, samuti tursub jalg päeva jooksul ehk teisisõnu hommikupoolikul poodi minnes võid osta liiga väikese jooksujalatsi.

3. Kas jooksujalats peab olema paras?

Ei, jooksujalats peab olema vähemalt numbri võrra tavajalanõust suurem. Kui jooksutossu jalga pannes mahud lükkama nimetissõrme kanna taha tossu sisse, on jooksujalats sobivat mõõtu. Kui on valida, kas osta natuke väiksem või natuke suurem jooksujalats, eelista suuremat.

4. Miks peab jooksujalats suurem olema?

Veri liigub nendesse lihastesse, mis kõige rohkem tööd teevad ehk siis joostes jalgadesse, mistõttu jalad jooksmisel paisuvadki. Samuti – jalg joostes soojeneb ja paisub ka seetõttu. Selleks ongi jalatsis ruumi vaja. 

5. Kas eelistada kergemat või mugavamat jooksujalatsit?

Mugavamat. Mida pikem maa, seda rohkem su jalad väsivad. Pikema distantsi viimastel kilomeetritel, mil asfalt varvaste vahele tungida tahab, hindad mugavust oluliselt kõrgemalt, kui kaupluses.

6. Kas üldtreeningu jalats sobib jooksmiseks?

Igaks otstarbeks oma jalats. Teisisõnu, kui jooksed enamasti maastikul, hangi maastikul kulgemiseks mõeldud jalatsid, kui teed trenni asfaldil, hangi selleks mõeldud jalats. Muidugi, nn. tavatoss, mis on mõeldud kõvakattega teedel jooksmiseks, sobib ka lihtsamale maastikule. Kui oled raskem, vali paksema tallaga jalats, kui oled kiirem, saad ka võistlusjalatsist rohkem kasu. Ning: kõndimiseks valmistatakse samuti spetsiaalselt selleks ette nähtud jalatseid, seega alusta sellest, milleks sul on jalatsit vaja.

7. Kaua jooksususs vastu peab?

Jalatsi vastupidavus sõltub jooksjast - kui tihti ja kui palju joostakse. Rusikareegel on 800-1000 km. Samas, kergem jalats, nt. võistlussuss, võib vajada väljavahetamist juba 500-700 km järel. Väga palju sõltub sellest, kuidas jalatsit kasutatakse, kas seda tehakse igapäevaselt ja kui raske on jooksja.

Kõige kiiremini väsib ära jooksujalatsi vahetald. Jooksususs võib olla pealtnäha täiesti korras, kuid selle esmane funktsioon kaitsta jooksjat jala mahapanekul tekkiva põrutuse eest 1000 km läbimisel enam piisavalt ei toimi.

8. Kuidas pikendada jooksujalatsi kasutusiga?

Selleks, et jalats täidaks kõik talle pandud funktsioonid, tuleb teda ka hooldada. Jalats peab olema puhas, terve ja kuiv.

9. Kas jooksutossu võib pesumasinas pesta?

Ei soovita, sest ükski spordijalats ei ole valmistatud selleks, et tund aega vees liguneda ning suvalisi lööke saada. Kui tekib suur vajadus jalats puhtaks saada, tuleb jälgida, et temperatuur ei oleks kõrgem kui 30 kraadi ning kasutada võiks lühemat pesutsüklit. Väldi tsentrifuugi ning pane jooksutossud pesukotti. Jalatsi tervisele on parem kui neid pesta leige veega ja pehme harjaga ning kuivatamiseks kasutada majapidamispaberit.

10. Mis on pronatsioon?

Joostes on hetkeks mõlemad jalad õhus, mistõttu avaldub jala mahapanekul sellele märkimisväärne raskusjõud, mis on võrreldav jooksja neljakordse kehakaaluga. Pronatsioon on keha loomulik viis kaitsta end sellise raskusjõu eest. Põrutuse summutamiseks teeb jalg maandumisfaasis väikese liigutuse sissepoole, millega suunatakse jala maha asetamisel tekkiv põrutusjõud hüppeliigesest mööda.

Seda liikumist nimetataksegi pronatsiooniks.  Kui jalg liigub liiga palju sissepoole, on tegemist ülepronatsiooniga, selle vältimiseks läheb vaja toestatud jalatsit, mis takistaks liikumist mittesoovitud suunas. Kui jalg ei liigu maandumisel sissepoole, on tegemist alapronatsiooniga.  Selliste jooksjate jalg on jäik, jalavõlv kõrge, loomulik amortisatsiooni ei toimi. Kuna amortisatsioon ei toimi, saavad valede jalanõude kasutamisel liigse löögi jalg, põlv, puus, selg.  Sellised jooksjad vajavad vigastuste vältimiseks hea pehmendusega jalatseid, Nende kahe äärmuse vahele jääb suurem osa jooksjaid, kes ei vaja keskmisest suuremat toestust ega pehmendust ja kellele sobivad seetõttu nn. neutraalsed jalatsid.

Erineva jalatüübiga jooksjatele sobivadki erinevad tossud, sinu vana tossu kulumine näitab hästi ära, millise pronatsiooniga sa oled, mistõttu oleks hea poodi minnes praegused tossud kaasa võtta.

Ent milliseid Nike jooksujalatseid eelistasid projektis Eesmärgiks Tallinna maraton osalevad jooksjad?

Daisi valis jalga Nike Vomero 17, mis on hea pehmendusega vastupidav jooksujalats. Sobib hästi pikkadeks jooksudeks, väga hea treeningjalats.

Jegor valis jalga Zoom Fly 5 ja Nike Alphafly 3, mõlemad on süsinikust plaadiga jooksujalatsid, Zoom Fly on eeskätt treeninguteks mõeldud hea pehmendusega ja stabiilne jalats, sobib ka hästi kiiremateks treeninguteks. Alphafly on väga hea ja kiire võistlusjalats, mis sobib nii maratoni, poolmaratoni, kui ka lühemate distantside läbimiseks.

Katrin, Elis ja Kertu eelistasid Nike Invincible 3 jooksujalatseid, mis on väga hea pehmendusega (Zoom X vahetalla materjal!) ja ülimugavad kvaliteetsed treeningjalatsid. Nike Invincible 3 sobib väga hästi igapäevasteks treeninguteks, pikemateks jooksudeks ka natuke tempokamateks treeninguteks.