Sportland Kõrvemaa nelikürituse programmis toimub Eesti taasiseseisvumispäeval  metsajooks, mis suhteliselt uue liikumisüritusena on võitnud mitmete maastikujooksjate südamed. Start ja finiš on Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses.

Võrreldes kevadjooksuga on metsajooksu profiil veidi tasasem, vähem on tõuse ning heas vormis harrastajad saavad kindlasti hästi hakkama. Tulla võib kogu perega, sest sobivaid distantse leidub igas vanuses jooksjatele.

Uus distants poolmaraton joostakse ühel ringil

Metsajooksu rada kulgeb suures osas Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala jalgradadel ja metsateedel. Tänavuse metsajooksu viimaseid kilomeetreid ei ole varem eriti nelikürituse distantsidel joostud. “Mitmed Kõrvemaal toimunud suusa- ja rattavõistlustel kavas olnud rajalõigud on ka metsajooksul kasutuses ning spordisõbrad tunnevad need kindlasti ära. Kes meil ainult jooksmas on käinud, siis nende jaoks on rajal päris palju avastamisrõõmu,” ütleb rajameister Sven Luks.

Jooksusõprade palvel on kavva lisandunud poolmaraton ehk 21,1 km distants, mis võimaldab pikemalt nautida ilusat Kõrvemaa loodust. Jätkuvalt on programmis ka 5 ja 10 km distants.

Kõige pisemad ehk kuni 5-aastased lapsed saavad läbida 400 m jooksuringi. Natukene vanemad ehk 6-10-aastased võivad end proovile panna 1 km distantsil. Piisavalt heas füüsilises vormis noori oodatakse 5 km metsajooksule.

“Mingeid lisaatraktsioone sportlikus mõttes metsajooksul ei ole. Kevadisel jooksul olnud Venemäe treppe, metsajooksul ei ole. Mõnedele need trepid ikka ei meeldinud ja ma mõtlen, kas neid tuleval kevadel üldse rajaprofiili lisada,” räägib Sven.

Lummav loodus

Kes maldab pilku rajalt kõrvale pöörata, nendele avanevad taaskord hingematvad vaated Põhja-Kõrvemaa mitmekesisele loodusele. “Silmailu pakub kindlasti Pikapõllu oosil jooksmine. Esimesed kuus kilomeetrit kulgevad mööda suusaradu, seejärel joostakse metsateedel. Raja lõpuosa kulgeb mööda singleid. Meie trassi singlid on siiski niivõrd laiad, et möödajooksmise probleemi, eriti esimeses otsas, ei tohiks tekkida. Pealegi on 21 km metsas piisavalt pikk, et jooksjad nagunii hajuvad ja suuri gruppe ei teki. Kui tagumises pooles tekibki punte, siis nemad ei jookse kindlasti veri ninast väljas,” kirjeldab Sven..

Suve teine pool ei ole meid ilusate ilmadega rõõmustanud, kuid rajameistri sõnul ei ole Kõrvemaa metsa alla suuri mudamülkaid tekkinud. Hetkel on rajad heas korras ning saab ilusti joosta. “Vihmahood ei ole rada rikkunud. Kõrvemaal oleks siis probleem, kui enne üritust sajaks taevast alla suur lahmakas vihma. Sel suvel on küll sadanud, aga on ka päikest olnud.“

Kuna metsajooksu puhul on tegemist maastikujooksuga ning kõvakattega teid Kõrvemaal ei ole, siis tuleks seda arvestada ka jooksujalatsite valikul. Kõige mugavam ja turvalisem on rajale minna kerge mustriga maastikutossudega.

Metsajooks on oma nime vääriline

Eestimaa augustikuud on viimastel aastatel olnud väga kenad ja soojad. Loodus on lopsakas ja roheline ning jooksu nimi on igati õigustatud ka põhjusel, et finišis saavad kõik lõpetanud endale taaskord auhinnaks männiistiku. Istiku võib kaasa võtta ja istutada endale meelepärasesse kohta. Kuid võib jätta ka korraldaja kätte, kes istutab selle mõnel talgupäeval koos teiste mändidega Kõrvemaal sobivasse kohta. Enamik inimesi viib istikud endaga kaasa, aga umbes paarsada jäetakse alati ka Kõrvemaale.

Tallinnast tulles võib ka auto vabalt koju jätta, sest Kõrvemaale on väga mõnus sõita Aegviidu rongiga.Korraldaja on organiseerinud raudteejaama TASUTA bussiühenduse, mille marsruut kulgeb Aegviidu rongijaam-Kõrvemaa keskus-Aegviidu rongijaam suunal. Oma transpordisoovist anna palun teada e-kirja teel, kirjutades sport@korvemaa.ee.

Registreerimine ja lisainfo

Fotod: Aldis Toome