Äsja Dohas lõppenud kergejõustiku MM-võistlustel valitsenud kuumus oli kõike muud kui sobilik maratoni jooksmiseks.  Erakordselt suur katkestajate arv, vedelikukaotusest tingitud nõrkemised ning kesköine start pole midagi sellist, mida tiitlivõistlustel näha tahaks.

Ei taha ka Rahvusvaheline Olümpiakomitee, kes kavatseb muuta 2020.a. olümpiamängude maratoni ja käimisdistantside toimumispaika.  Seni Tokyosse kavandatud võistlused viiakse läbi Sapporos, mis jääb Jaapani pealinnast ca 800 km kaugusele.

International Olympic Committee announces plans to move Olympic marathon and race walking to Sapporo https://t.co/hmoDISHlDw @Tokyo2020 #Olympics

— IOC MEDIA (@iocmedia) October 16, 2019

Juulis-augustis on ka Sapporos soe (ca 25-26 kraadi), kuid siiski 5-6 kraadi jahedam, kui samal ajal Tokyos ning ka õhuniiskus on madalam.

Kuna maratoni uus toimumispaik on olümpiamängude keskusest niivõrd kaugel, on seda kritiseerinud juba ka mitmed jooksjad.  Lahendada tuleb nii korraldajate, võistlejate kui pealtvaatajate transpordiküsimused.  Keskusest kaugel toimuvad võistlused jätavad samuti mulje, et tegemist on korraldajate jaoks väheolulise alaga.  Loomulikult pole Sapporo mingi küla – seal elab nimelt rohkem inimesi, kui terves Eestis kokku ehk ca 2 miljonit.

Otsust on kritiseerinud ka need võistlejad, kelle strateegia Dohas toimis hästi ning kes seeläbi tunnevad, et kaotavad selle eelise Tokyos.

Ent kõigele vaatamata – 25-26 kraadine õhusoojus on maratoni jooksmiseks märksa mõnusam kui 30 kraadine.