13. jaanuaril õhtul kell 19.00, mil suur osa Eestist soojades kodudes head ja paremat laualt kõhtu lükkas, startis 38 võistlejat öisele 101km pikkusele ultravõistlusele Taliharja Vanakuri.  Lelle raudteejaamast Aegviitu viinud rada kulges päris suures ulatuses kõvakattega teedel (mida kattis loomulikult lumi), kuid aeg-ajalt pidid võistlejad edasi liikuma ka kitsastel metsaradadel. 

Lumised-jäised teed olid libedad, mistõttu kurvidesse ettevaatamatult sisenenud jalgratturid ka korraks külje maha panid.  Rada oli vaheldusrikas ja kulges ka rabasse ehitatud laudteedel.  Kui vihmamärjad laudteed on libedad, siis ära jäätunud ja konarlikud laudteed muutsid neil liikumise parajaks katsumuseks.

Talvise võistluse muutis oluliselt raskemaks ka külm ilm.  Öösel langes temperatuur 13-14 külmakraadini, mis tähendas seda, et seljakotis kaasas olnud jook külmus ära, samuti takistas temperatuur GPSi toimimist, aeg-ajalt eksiti rajalt. Külmaga läks katki ka jalgrattapump, mis tõenäoliselt soojema ilma jaoks paremini sobib  …

Sooja said jooksjad-ratturid distantsil paiknenud toitlustuspunktides, kus pakuti nii lõkkel grillitud vorste, kui muud söögi-joogipoolist. 

„Lõke oli elupäästja,“ kommenteeris teeninduspunktide tähtsust kaheksa ja poole tunniga jalgrattal finišisse jõudnud Alar Nigul.  Nimelt kukkus ta rajal jalgupidi vette.  „Üks jalg külmus põlveni ära nii, et ei saanud sokkigi jalast,“ lisas Nigul.

Esimesena jõudsid finišisse ratastel rajal olnud võistlejad.  Oliver Immato (fotol paremal) ja Mattis Alliksoo (fotol vasakul) lõpetasid esimesena öösel kell veerand kolm, kui stardist oli kulunud 6 tundi ja 11 minutit.

„Kas on ainult 13 (kraadi) või,“ vastas Immato võistluse korraldaja küsimusele külma kohta.  „Kui jalanõud ära võtta siis on näha, mis jalad teevad. Muud kohad on OK.“

„Kitsad-väiksed rajad olid kõige ägedamad, metsas ragistamine,“ lisas rattavõistluse võitja. „Kõik lõigud olid sõidetavad. Oleks lund rohkem olnud, oleks raskem olnud.“

Kiireim naisrattur oli üldarvestuses kolmandal-neljandal kohal lõpetanud Eleri Hirv (6.24.45), kelle leiame protokollist samalt realt Sander Mirmega.  Ka kohad 5-7 läksid jagamisele – koos lõpetasid Lauri Malsroos, Erik Aibast ja Tiit Pekk (6.32.35).  Kokku läbis 101km pikkuse distantsi 101 ratturit, viimasena lõpetanud Kalev Viidemannil kulus rajal 11 tundi ja 51 minutit.

Jooksjaid oli stardis 20 ning 15 neist jõudsid õnnelikult ka finišisse.  Võistluse kiireim oli ultrasportlane Rain Eensaar (avafotol), kel kulus 101km läbimiseks 10.40.59.    

„Poole raja peal oli megaraske hetk, ei teadnud kas jõuan lõpuni,“ kommenteeris oma võistlust Eensaar. „Energiapuudus.  Kriis.  Aga siis sain süüa ja hakkas parem.“

„Sätendas, puud, lumi, tähed,“ lisas jooksuvõistluse võitja öise looduse kohta.

„Oot see on finiš või,“ olid teisena lõpetanud Gunnar Kingo (fotol) esimesed sõnad peale lõpetamist. „Esimene kord, esimene ultra.“

Gunnar Kingo on Eesti kiireim paljajalu maratoni läbinud jooksja, kes oli nädalapäevad tagasi paljajalu stardis ka nt. Pääsküla raba maratonil. 

„Enne poolikut, seal see raiesmik, see oli raske,“ lisas Kingo võistlus kohta. „Orienteerumist oli päris palju. Kasutasin kaarti, telefon ei saanud selle külmaga hakkama.“

Jooksurajalt tuli kolmandana Hannes Veide (10.57.58).

Kiireim ja ainuke naine, kes joostes 101km pikkuse võistlusmaa läbis oli Heidi Sild (15.34.55).

Fotod ja video Silver Eensaar.

Jooksu tulemused

Rattasõidu tulemused