Marathon100 andmebaasis on kõik Eesti maratoonarite poolt viimase saja aasta jooksul joostud tulemused.  Andmebaasi koostades oleme küll teinud mitmeid kompromisse – oleme Eesti jooksjaks lugenud nii osad välismaal elavad eestlased kui ka Nõukogude ajal siinmail elanud sportlased, kellest nii mõnigi üheksakümnendate aastate alguses idapiiri taha kolis. Samuti – kuna maratoni distants on selle ajaga muutunud – joosti ju algusaastail 42 kilomeetri asemel 40 – siis ei ole me lühema maa läbijaid pesuehtsaiks maratoonareiks lugenud. Kaks km lühem maa annab ju väikse ajalise eelise ehk me ei võrdle samaväärset pingutust.

Selline tulemuste andmebaas võimaldab üsna täpselt öelda ka seda, mitu jooksjat on saja aasta jooksul 42,195km pikkuse klassikalise maratonidistantsi läbinud.  10. septembri seisuga on selliseid jooksjaid täpselt 4813 – üllatavalt väike number võrreldes näiteks 5970 Tartu Maratoni sel aastal läbinud suusatajaga. Ehk kui sa oled tänaseks jooksnud maratoni siis oled sa üks neist 4813 Eesti elanikust, kes on samaks võimelised olnud. Või teistpidi – Eestis elab umbes 1 281 727 inimest, kes veel ei ole maratoni jooksnud . . .

Ent kõik need numbrid tähendavad seda, et 5. oktoobril aset leidval 2. Tartu Linnamaratonil lõpetab 42,195km distantsi suure tõenäosusega Eesti 5000. maratoonar. Kes on see juubelimaratoonar, seda saame teada kolme nädala pärast laupäeval, hiljemalt kella kolmeks, kuid juba praegu võime vaadata kes olid varasemad tuhandendamad maratoonarid.

Eesti 1000. maratoonar oli 6. juulil 1991. aastal tollasel Tallinna maratonil kolmeteistkümnendaks tulnud Viljo Emajõe. Tema joostud 2:38:57 jäi ka tema isiklikuks rekordiks, kuigi oma seni viimase maratoni jooksis ta 2007.a. detsembrikuisel Vana-aasta heategevusjooksul. Viljo Emajõe on kolm korda tulnud ka Eesti meistriks – 1983.a. võitis ta EPA koosseisus 4x1500m teatejooksus meistritiitli, samal aastal sai ta kulla kaela ka 10 000 meetris ning mõned aastad hiljem tuli 30km maanteejooksus Eesti meistriks.

Esimese 1000 maratoonari teke võttis aega ei rohkem ega vähem kui 71 aastat.

Eesti 2000. maratoonar oli 28. detsembril 2008. aastal Vana-aasta jooksul ajaga 3:54:06 lõpetanud Märt Prosin. Tänaseks on ta läbinud seitse maratoni, neist kiireima 2009.a. Berliinis ajaga 3:16:49 ja treenib 21CC Triatloniklubis.

Ehk siis – kui esimese tuhande maratoonariga läks aega 71 aastat, siis teine tuhat võttis aega 17 aastat.

Eesti 3000. maratoonar tekkis taaskord Tallinnas – 11. septembril 2011 jooksis Sergei Nikiforov kergejõustikuklubist Sillamäe Kalev SEB Tallinna maratonil aja 3:20:19. Marathon100 andmetel on Nikiforov jooksnud veel kaks maratoni, neist kiireima ajaga 3:10:20.

Kolmas tuhat võttis aega 2 aastat 8 kuud ja 14 päeva.

Eesti 4000. maratoonar oli taas mees ning taaskord jooksis ta Tallinnas ning aastaks oli siis 2012. Tema tulemuseks tollasel jooksul oli 5:28:39 ning nimeks Raivo Sammel. Ligemale pooltele maratoonaritele jääb esimene 42km ka viimaseks ja niisamuti on see hetkel jäänud ka Raivo Sammelile. Kuid jooksurajal on teda näha olnud ka hiljem – mullusel Tartu Sügisjooksul, mida peetakse Linnamaratoniga samal ajal, läbis ta 10km pikkuse jooksumaa, sama pika maa võttis ta ette ka kevadisel Tartu Jooksumaratonil.

Neljas tuhat läks senistest tuhandetest kõige kiiremini ehk 364 päevaga.

Tänase seisuga on Tartu Linnamaratonile minemas 158 jooksjat, kes varem pole maratoni läbinud ehk kui kõik need jooksjad on ka stardis (ja finišis), siis on 5. oktoobri õhtuks Eestis 4971 maratoonarit. Kuna suur osa maratonile mineku otsustest tehakse alles nädal-kaks enne võistlust, siis täitub number „5000“ Marathon100 prognoosi järgi Tartu Linnamaratonil. Seejuures on 2. Tartu Linnamaratoni korraldajad otsustanud 5000. Eesti maratoonarit võistlusõhtul hooaja lõpetamisel ka autasustada.

Joonisel toodud Eesti maratonarite kasv siinse maratoniajaloo jooksul.

Ehk siis viies tuhat on täitumas taas kord enam-vähem aastaga, kuid siiski – aeglasemalt kui neljas. . . Mis tähendab seda, et uusi maratoonareid on sel aastal lisandumas ilmselt natuke vähem kui mullu.

Aga kes siis on need 4813 maratoonarit? 81% ehk 3905 neist on olnud mehed ning 908 naised.  Esimest korda maratoni jooksev naine on keskmiselt 31 aastat ja seitse kuud vana ja keskmine meesdebütant kaks kuud vanem.  Mehed on Eesti senise maratoniajaloo jooksul läbinud oma esimese maratoni ajaga 3:54:34 ja naised ajaga 4:29:06.  Raivo Sammel, kui Eesti 4000. maratoonar on viimastel aastatel maratonirajale lisandunud jooksjate iseloomustamiseks väga sobilik. Maratonijooksu on viimastel aastatel enda jaoks avastanud ka paljud sellised rahvasportlased, kes ei jookse geelipakk näpus ja kelle jaoks tulemusest tähtsam on maratonist saadav emotsioon ehk jooksunauding. Kas see iseloomustab ka Eesti 5000. maratoonarit näha juba üsna pea.