Soome jooksjad tähistasid riigi 100 sünnipäeva ainuvõimalikul ja erakordsel viisil – joostes juulis Soome põhjatipust Nuorgamist 30 päevaga Helsingisse.  Ettevõtmise kogupikkuseks kujunes 1365km, mis tähendas sisuliselt iga päev vähemalt maratonipikkuse distantsi läbimist.

1. juulil alustas 14 jooksjat Soome-Norra piiri ääres Lapimaal Nuorgamis teed Helsingi poole.  Pole kerge läbida 30 päeva jooksul iga päev 42+ kilomeetrit.  Ükski kaasa löövatest jooksjatest ei olnud tippsportlane ega omanud ka varasemat kogemust analoogilisest ettevõtmisest.  Seetõttu puudus ka teadmine, kuidas organism käitub kuu aja pikkusel koormaval jooksumatkal, mistõttu 5 jooksjat olid sunnitud Suomi 100-juoksu nimelise projekti erinevate probleemide tõttu pooleli jätma.

Põhja-Soomes said jooksjad kilomeetreid läbida uhkes üksinduses.

Ent 9 jooksjat suutsid selle tavainimese mõõtkavas hullumeelse katsumuse läbida.  Ühiselt finišeeriti eile õhtul Helsingis Senaatintoril publiku poolt palistatud lõpusirgel.  Viimasel päeval läbiti täpselt 50 kilomeetrit.  Selleks, et üheskoos lõpetada mindi rajale kolmes eraldi grupis, kõige kiiremad startisid kell 11.30 ja läbisid viimase päeva ca kuue tunniga.
Igal päeval jäi seljataha vähemalt 43 kilomeetri pikkune jupp Soomest, kõige pikem oli 29. juuli distants – 56km.
Suomi 100-juoksu’l said igal etapil kaasa lüüa ka teised jooksjad, kes osalesid nii mitmel päeval, kui soovi oli.  Tegemist ei olnud võistlusega, s.t., kuigi ajad fikseeriti, ei selgitatud paremusjärjestust.  Peamine võistlus käis ikka iseendaga – 1365 kilomeetri läbimine 30 päeva jooksul on suur eneseületus. 

1365 kilomeetrit peaasjalikult kõvakattega teedel on paras katsumus ka jooksusussidele – oli neid osavõtjaid, kes jooksid selle maa jooksul läbi kaks paari tosse, kuid oli ka selliseid, kes jooksid paljajalu või lausa sandaalides.  

Joosta tuli iga ilmaga - nii päikese kui vihmaga

Suomi 100-juoksu oli riigi sajanda sünnipäeva tähistamiseks läbi viidud projekt, mille ettevalmistamisega alustati enam kui aasta tagasi.  30-päevase sündmuse osavõtumaksuks oli 100 eurot ehk sisuliselt 3 eurot päevas, kuid sellele lisandus jooksja soovi korral nn. teeninduspakett.  Nimelt tegid 1365km pikkuse distantsi kaasa ka matkaautod-autosuvilad, kus osavõtjad said ööbida.  Majutuse kõrval pakuti jooksjatele ka lihashooldust-massaaži ja süüa-juua.  Teeninduspaketi maksumuseks kujunes 2700 eurot vaatamata sellele, et projektil oli mitmeid toetajaid, näiteks Vitamiin Well oma spordijookidega.

Sakslane Julian Auli läbis Suomi100-jooksu sellistes sandaalides

Põhjast lõunasse läbisid Soome järgmised jooksjad: Heli Lehtinen, Mikko Liukka, Janne Korpela, Mikko Perttula, Jyrki Leskelä, Juha Nurmela, Sami Putkisaari, Rebekah Thomas, Julian Aull.

„Suur kergendus,“ kommenteeris Juha Nurmela (fotol) oma tänaseid emotsioone Marathon100 veebilehele.  Nurmela oli üks üheksast jooksjast, kes läbisid 30 päeva jooksul 1365km pikkuse vahemaa Soome põhjatipust Nuorgamist Helsingisse.  „Ma olen tõeliselt õnnelik ja rahul, kuid see tunne ei ole võrreldav sellega, mis valdab sind näiteks uue 10km rekordi püstitamisel.  Ega ma ei võinud ju olla kindel, et ma suudan selle maa kuu ajaga läbi joosta.“

Juha põeb ka I tüübi diabeeti, mis tähendab, et ta peab kogu aja insuliinipumpa kaasas kandma.  Suhkruhaigus tegi 30 maratoni läbimise 30 päeva jooksul ka märksa raskemaks.  „Esimesed paar päeva olid tõeliselt rasked,“ lisas Juha.  
Marathon100 sai Juha telefonitsi kätte parasjagu siis, kui ta ootas spordiarsti vastuvõtule pääsemist.  1365 km mõju kehale on alati prognoosimatu ning ka Juha kurtis tallaalust valu.  Enim maratone läbinud soomlane, Kalevi Saukkonen andis jooksjatele nõu, et esimestel päevadel võivad lihased valusaks jääda, kuid see tunne möödub peatselt.  Nurmela sõnutsi oligi kõik sedasi – 30 päeva jooksul sai ta lahti näiteks Stockholmi maratoni ajal kaks kuud tagasi häirinud reie tagakülje probleemidest.  Massööri sõnutsi on lihased pehmemad, kui varasemate maratonide läbimise järel.

Ainukeseks ülekoormusnähuks niisiis kerge tallavalu.  

Autosuvilates-matkaautodes söödi-joodi ja magati.

„Läbi Soome joostes nägi oluliselt rohkem autosõiduga võrreldes,“ lisas Juha.  „Põhja-Soomes on inimesed siirad ja vabad eelarvamustest.  Väga tore oli kohtuda kohalike inimestega! Meid kutsuti pidevalt külla ja sauna.  Maal elavad inimesed tundsid siirast huvi sinu tegemiste vastu.“  Järgmisel aastal ongi Juhal kavas sama tee läbida jalgrattal.

Ent mismoodi sõid-jõid jooksjad, et ikka jooksmiseks energiat jaguks?  „Hommikul sõime putru ja jõime kõrvale kohvi.  10km läbimise järel jõime kohvi ja sõime mõne tüki saiakesi.  25 kilomeetril ootasid ees võileivad,“ iseloomustas Juha Nurmela jooksjate menüüd.  „Minul kulus söömiseks vähemalt 30 minutit igal jooksuetapil.  Keskmine jooksukiirus oli ca 6.20-6.30 min/km, kuid söögipausid võtsid kiiruse paratamatult alla.  Sõime jooksu ajal ka täiesti tavalist toitu, maksakastet näiteks.  Ma ei suuda 30 päeva järjest ainult energiageele kasutada.“

„Õhtuti sõime šokolaadi, kommi, jäätist, kõiksugu magusat ja ebatervislikku kraami.  Ma pole elu sees niipalju magusat söönud, kui selle 30 päeva jooksul.  Vaatamata sellele kaotasin kaalus 6,2 kg.“  
 

Fotod: Teemu Kaunismäki ja Jukka Asunmaa, Suomi 100-juoksu FB leht.