Ma olen täiesti teadlik sellest, et ma olen mingite asjade suhtes ebausklik. Valesti läheb alati kõik see, mille oled detailideni ära planeerinud või mille peale Sa isegi ei tulnudki ning karistada saad alati siis, kui sel ühel ainsal korral juhtud kogemata või hajameelsusest reegleid rikkuma. Teate ju küll neid olukordi, mil ohatis huulele tekib alati eelmisel ööl vastu magistritöö kaitsmist või sel ühel korral, mil Sa unustad 5 minutiks fikseerimata auto parkimise ja oled selle aja jooksul juba kviitungi võrra „rikkamaks” saanud. Nii ei ole ma julgenud ennast sel aastal registreerida ka erinevatele jooksuvõistlustele. Ka möödunud nädalavahetusel toimunud Haapsalu maanteejooksule sai ennast kirja pandud vaid veidi rohkem kui nädal varem. Innustust osalemiseks andis õnneks treener Kaupo Tiisläri kõige esimene kiri treeningkavaga ning muuhulgas küsimusega, kas ma ikka plaanin osaleda kodulähedasel 10 km jooksul Haapsalus. Lugesin seda vaikimisi loaks seal joosta.

Niisiis, kuna korrapäraseid treeninguid olin alates veebruari algusest teinud, siis tunduski hea mõte katsetada, milline vorm hetkel on. Eelnevad 10 kilomeetri parimad ajad olid 2016. aasta mais Haapsalu Maratonil joostud 48:58 ning käesoleva aasta 24. veebruaril Suunto Virtuaaljooksul joostud 48:44. Treener Kaupo andis jooksuks juhtnöörid napisõnaliselt - Haapsalu 10km, alla 2km + peale 2km. Eks endal sai peas ikkagi eesmärk valmis seatud, mõtlesin püüelda 04:30 min/km tempos püsimisele, mis lubaks ehk lõpetada distantsi alla 45 minuti. Kõva häälega sellest ei rääkinud, ebausust aga ka seepärast, et kui seatud eesmärgini ei jõua, siis vähemalt olen ainus, kes teab, et ei läinud nii nagu lootsin. Olen muidugi ka iseenda suurim kriitik ja vaenlane, ei lepi lihtsalt hea tulemusega, alati peab olema võimaluste piires parim võimalik.

8. aprilli hommikul Haapsallu jõudes võtsin esmalt registreerimistelgist välja oma numbri ning seejärel juba kohtusin FB Jooksmise klubikaaslastega, kellega läksime ühiselt soojendusringi tegema. Mõned minutid enne kella 11 sai ennast stardijoone juurde seatud. Tavapäraselt olen jooksuvõistlustel stardi eel kogenud ebamugavat ärevust, tundnud kuidas pulss tõuseb juba ainuüksi mõttest, mis ees ootab. Seekord läks aga teisiti. Tänu Heittile (ka „Eesmärgiks SEB Tallinna maraton” projektis osaleja) ja teistele, kellega stardiootuses sai juttu aetud, seda tunnet ei tulnudki. Tegelikult oli stardipauk isegi veidi ootamatu, et kas nüüd algaski. Esimesel paaril kilomeetril ei jälginud kellalt tempot, jooksin tunde järgi, teisel-kolmandal kilomeetril liitus minuga vahepeal jooksusussi paela siduma jäänud Raimond (eelmisel aastal projektis osaleja ja jooksu üks korraldajatest), kellest oli suur abi tempo hoidmisel. Kui 8ndal kilomeetril ootas ees tõus ning tuul oli vastu, jäin Raimondist maha, aga alla ei andnud ning lõpuks sai viimane kilomeeter joostud ka võistluse kiireim. 10 km distantsi tulemuseks ametlik aeg 43:07 (isikliku parima tulemuse parandus üle 5 minuti), keskmine tempo 04:19 min/km ja keskmine pulss 168. Emotsioon oli lihtsalt siiras rõõm ja rahulolu, sest nii hästi joosta isegi vargsi ei julgenud unistada. Aga kindlasti läheb osa sellest tulemusest Raimondi arvele, kes mind rajal enda kõrval kaasa vedas ning paaril korral edasi tulema innustas. Aitäh Sulle veelkord! Ja kes ütleb, et jooksmine ei ole meeskonnaala – leia omale rajal kaaslaseks võrdväärne või natuke kiirem jooksusõber ning näed kuidas ühiselt on oluliselt lihtsam ning ka tulemuse mõttes efektiivsem.

10 km aeg 43:07 ning asjaolu, et hetkel on alles hooaja algus teeb mu elu järgnevatel võistlustel muidugi keeruliseks. Aga uusi eesmärke seada on veel vara, hetkel järgin täpselt Kaupo juhiseid, mis just täna hommikul minu postkasti järgmiseks kolmeks nädalaks laekusid. Siiani on kava näinud ette üldjuhul 4-5 jooksutrenni nädalas, lisaks võis mind ühel päeval nädalas leida spordisaalis korvpalli või saalihokit mängimas. Kuna aga võistlused, kus nendel aladel olin lubanud osaleda said selleks aastaks peetud, siis jäävad need nüüd mõneks ajaks tagaplaanile. Milline on aga järgmine jooksuvõistlus, kus rajal plaanin olla, hetkel veel täpselt ei teagi, aga jooksukalendrit vaadates ei tohiks neist puudust küll olla, soovi korral saab kasvõi igal nädalavahetusel vähemalt ühel päeval kuskil Eestimaa punktis ühiselt nautida rõõmu jooksmisest.

Katrin valmistub SEB Tallinna maratoniks FB Jooksmise treeneri Kaupo Tiisläri juhendamisel. Tema eesmärgiks on septembris Tallinnas joosta oma esimene maraton.

Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab Ühendus Sport Kõigile.