Möödunud nädalavahetus olin stardis kahel jooksul. Esimene nendest oli laupäeval Ümber Pühajärve jooks. Kuna sinna on väga pikk maa sõita, otsustasin juba reede õhtul Tartusse tuttava juurde ööbima sõita. Teel olles oli küll kuidagi väsinud tunne ja lootust heale jooksule ei olnud. Eks viimased nädalad on palju kilomeetreid ka läbitud.

Laupäeva hommikupoolik ei olnud ikka veel seda head jooksu tunnet. Sellegipoolest liikusin Pühajärvele ja tegin enne starti vajalikud soojendused ära. Kell 12 kõlaski stardipauk, eneselegi üllatuseks tekkis kohe mingi hasart  ja kilomeetrid hakkasid lennates mööduma.

3-4 kilomeetril oli võimalus võidu joosta meie olümpiasangari Andrus Veerpaluga. Peale joogipunkti (4,7km) hakkas ta siiski minust maha jääma .Siis hakkasid silma mõnisada meetrit eespool jooksvad sinisärgid. Kuna enesetunne oli hea ja hoidsin oma tempot, niipalju kui see nendel tõusudel ja langustel võimalik, tundus, et lähenen vaikselt eesjooksjatele. Suurel tõusul 8-ndal kilomeetril sain siis ühe nendest eesjooksjatest kätte ja möödusin. Kuulsin veel pikalt kuidas ta üritas mul järel püsida.

Pühajärve laululava juurde jõudes sain ka teise sinise särgiga mehe kätte. Selleks osutus vanameister Vjatšeslav Košelev. Temast möödumine andis lõpus veel natuke energiat, kuid teadsin, et ta ei anna lihtsalt oma kohta. Siiski õnnestus mul finišijoon ületada natuke enne teda. SUPER!

Ja siis parim osa – sain teada, et olin saavutanud 6. koha ajaga 37.58. M 40 vanuseklassis olin kiireim. Seega pidin veel tunnike seal olema ja autasustamist ootama. Aga see oli ju tore. See oli minu 13. tiir ümber Pühajärve.

Ja siis suund kodu poole, sest pühapäeval ootas järgmine start.

Jüris toimus Rae Run jooksusarja teine etapp - Suvejooks. Nagu alati vaatan internetist üle registreerinud jooksjate nimekirja. Seekord tundus, et kõik on võidetavad ja kui hästi läheb võib ka võidu koju tuua. Kuid  alati on tuldud ka kohapeal registreerima, nii ka seekord. Kui nägin jooksjate hulgas Mardo Lundveri, sain aru, et võitu siit kindlasti ei tule. Seega pidin andma endast parima, et ülejäänud seltskonda võita. Stardipauk antud, oligi näha, et Mardo hakkab oma teed minema.

Mina jooksin mõned kilomeetrid koos Aleksandr Kuleshoviga. Ei teagi millal ta minust maha jäi, sest tahapoole ei ole mul kombeks jooksu ajal väga vaadata. Jooksin oma jooksu edasi, kuigi jalad hakkasid mingi aeg märku andma eilsest jooksust, ja lõpetasin siis Mardo järel teisena. Aeg 19.24,06. Pole paha. Ka siin jooksul sain siis poodiumile ronida.

See jooks on ka sellepärast minu lemmikute hulgas, kuna seal jagatakse auhindu väga paljudele, motiveerides niimoodi ennast jooksurajale. Olen ka oma lapsed sinna starti kaasa võtnud ja eraldi auhind on ka peredele. Tänud Urmasele hea korralduse eest.

Kokkuvõtvalt saan öelda, et oli päris edukas nädalavahetus. Seega need juunikuu 400 km on läinud täiesti asja ette. Nende heade emotsioonidega tuleb nüüd jällegi edasi trenni teha. Järgmine start ehk Saadjärvel. Sinnamaani aga jookseme, jookseme, jookseme oma eesmärgi poole Tallinna Maratonil.......

Aaro Tiiksaar valmistub Tallinna maratoniks klubis Jooksupartner, teda juhendab Einar Kaigas.