Eesti Jooksupäeva jooksunipp nr 4. Paremaks jooksjaks kõrvalalasid harrastades
Jätkame Eesti Jooksupäeva jooksunippidega mõneti vastuolulise soovitusega – paremaks jooksjaks aitab saada kõrvalaladega tegelemine. Kõrvalaladeks võivad olla nii rattasõit, fitness, ujumine, jooga, talvel suusatamine, kui kõikvõimalikud muud spordialad.
Jooksmisega, mis on küll väga tervislik tegevus, võivad kaasneda ülekoormusvigastused, kuna selle käigus saavad koormust samad lihased. Vigastused sunnivad pausi pidama, mis aga jooksuvormile hästi ei pruugi mõjuda. Seetõttu on väga mõistlik osa jooksutrennidest asendada teiste liikumisviisidega. Jooga annab juurde painduvust ja tugevdab kerelihaseid. Ujumine arendab südant ja kopsusid täpselt samamoodi nagu jooksmine. Rattasõit arendab samuti jooksja vastupidavust.
Kõige lihtsam on asendada kõrvalaladega taastavad ja lühikesed jooksuotsad. Selle asemel, et tugevate jooksutrennide vahel joosta 5-6km, võid teha nt. 10-15km pikkuse rattalõigu.
Rattasõidu juures:
- Sõida madala käiguga ehk proovi teha 90-110 pööret minutis;
- Taastav rattatreening võiks kesta maksimaalselt 45-60 minutit;
- Ratast sõites on ka sinu pulsid madalamad ehk nt. aeroobse läve pulss on ratast sõites ca 10-20 lööki/minutis madalamal.
- Võid ühendada rattasõidu jooksmisega nt. peale kolmveerand tunnist rattalõiku joosta treeningu lõpetuseks 1-2 km. Sel juhul saavad kasutust ka nn. „jooksja lihased“.