Jooksutehnika võib harrastaja jaoks olla midagi arusaamatult keerukat, mis puudutab ainult tippjooksjaid.  Pole oluline, millise tehnikaga me jookseme, peaasi, et me seda kõike naudime! On ju nii? 

Ent kui jooksutulemused ning see, kui kiired me näiteks ümber Viljandi järve jooksul oleme, meie jaoks olulised on, siis tuleks ka jooksutehnikale mõelda.  Jooksutulemus sõltub lihtsustatult kahest asjast – meie füüsilisest võimekusest (sellest, kui palju me trenni vihtume teha) ning jooksutehnikast (mis mõjutab seda, kui palju me joostes energiat kulutame).  Mida ökonoomsem on jooksutehnika, seda vähem kulub energiat konkreetsel kiirusel jooksmiseks.  Iseenesest lihtne. 

Loughborough ülikooli teadurid Suurbritannias uurisid jooksutehnika seoseid jooksutulemuste ja -ökonoomsusega ning leidsid selged seosed jooksutehnika ja -tulemuste ning ökonoomsuse vahel (FOLLAND, J.P. ...et al., 2017. Running technique is an important component of running economy and performance. Medicine and Science in Sports and Exercise, In Press.).  Järgnevalt kirjeldatud jooksutehnika komponendid määrasid koguni 31% jooksja suuremast kiirusest ning 39% paremast ökonoomsusest.  Tegemist on värskeima uuringuga, mis näitab, et jooksutehnika mõjutab sinu jooksukiirust  ja -ökonoomsust. Tahad kiiremini joosta, tegele oma tehnikaga!

Jooksutehnika analüüsiti uuringus, kuhu oli kaasatud 97 erineval tasemel jooksjat.  Uuringus osales nii sportlasi, kes läbisid 10km poolest tunnist kiiremini kui neid, kelle rekord samal distantsil pea kaks korda aeglasem.  Jooksmise energiakulu mõõdeti analoogiliselt nagu seda tehakse koormustestidel ning jooksjate liikumine salvestati andurite ja kaameratega.

Mõõdeti nii sammu pikkust, sammusagedust, kehaasendit, jalgade asendit, erinevate liigeste ja lihaste nurka maa suhtes, ja palju muud.  Kõige enam mõjutasid liikumiskiirust ning jooksuökonoomsust jooksutehnika järgmised komponendid.

1. Stabiilne kehaasend liikumisel, s.t., vaagnast ülespoole jääva keha minimaalne edasi-tagasi liikumine-kõikumine jooksmise erinevates faasides;
2. Vaagna kõrgus maast püsib võimalikult samal tasemel, s.t., sinu keha ei õõtsu joostes üles-alla ning samm ei vaju läbi.
3. Maandumisel jala maha asetamine võimalikult väikse nurga all, s.t., ennast kõrvalt vaadates võiks põlvest kannani tõmmatav joon olla maaga võimalikult risti.  Seega – ära venita sammu liiga pikaks ja aseta jalga liikudes liiga ette.
4. Maandumisel jalalaba maha asetamine võimalikult väikese nurga all, s.t., kuigi jalg liigub jooksmisel kannalt-tallale-päkale, siis tuleks piltlikult öeldes vältida seda, et varbad kanda maha pannes liiga kõrgel õhus ei oleks.
5. Jooksusammu rulluvus, s.t., jala maha asetamisel liikumine pidurdub minimaalselt.  Mida pikem on nn. maakontakti aeg seda rohkem liikumine pidurdub, mistõttu ka energiat kulub jooksmisel rohkem.
6. Sammusagedus ja pikkus, s.t., kuigi sammu pikkus sõltub jooksja pikkusest, tuleks vältida liigset sammu venitamist ning keskenduda sammusagedusele.

Kuidas jooksutehnikat parandada? Kõige lihtsam soovitus – mine mõne jooksuklubi treeningusse ja vaata, kuidas jooksutehnikaga tegeletakse.  Ehk teisisõnu – jooksuharjutused, jooksuharjutused, jooksuharjutused.  Muidugi ka ÜKE ja kiirendused. 

Lõpetuseks tuleks lisada, et teine jooksutehnikat ja selle seoseid jooksu ökonoomsusega analüüsiv uuring leidis, et esimestel nädalatel, mil jooksjad proovisid endale omaseks saanud jooksutehnikat muuta, jooksu energiakulu hoopistükkis kasvas ehk siis – igasugune katse jooksutehnikat muuta toob alguses negatiivseid tulemusi.  Seega, ole kannatlik ja varu aega.  Siis paranevad ka tulemused.

Liitu ka Eesti Jooksupäeva üritusega Facebookis