Jooksmisega tegelevate eestlaste arv on viimastel aastatel taas kord jõudsalt ülesmäge sammumas, sellest annab märku kahe klassikalise jooksudistantsi, poolmaratoni ja maratoni, läbinute arv.

2010. aastal alanud maratonibuumile visati koroonakriisis mitu pange külma vett, rahvaspordiüritusi ei saanud läbi viia ning loomulikult tegi vähikäiku ka jooksjate arv. Nii kukkus nii maratoni- kui poolmaratonijooksjate arv vaid ühe aastaga pea kaks korda. Nimelt läbis 2019.a. 21,1 km pikkuse võistlusmaa 5107 eestlast, aasta hiljem vaid 2886. Maratonijooksjate arv kukkus samas 2370lt 1358le.

Ent kriisi järel on pikemate võistlusmaade osavõtjate arv kasvanud kiiresti ning suure hüppe tegi jooksuharrastus ka mullu, liikumisaastal. Nii läbis mullu poolmaratoni 4727 eestlast, see number jääb jooksubuumi tippaja näitajatest maha vähem kui kümnendiku.

Märgilise, 2000 jooksja piiri ületas ka eestlastest maratoonarite arv. Kokku läbis mullu maratoni 2016 eestlast.