Koroonakriis mõjutas märkimisväärselt eestlaste rahvaspordiüritustest osavõttu, selgub Eesti suurima harrastusspordiveebi Marathon100 analüüsist. Marathon100 andmetel fikseeriti 2020.a. Eesti rahvajooksudel 70 701 osaluskorda. Viimati oli osavõtt rahvajooksudest nii väike 2014. aastal, mil fikseeriti 66 489 osaluskorda. Seega langes Eesti rahvajooksudest osavõtt mullu 2014.a. tasemele.

Võrreldes 2019. aastaga langes jooksuvõistlustest osavõtt enam kui 35%. Võrdluseks, eile avaldatud andmetel oli Eesti majanduslanguseks mullu 2,9%.

Seega oli kriisi mõju rahvaspordiürituste korraldamisele enam kui kümme korda suurem võrreldes selle mõjuga riigi majandusele tervikuna. Rahvaspordiüritustest osavõtt ei taastunud kriisieelsele tasemele ka aasta teises pooles, mil mitmeid piiranguid leevendati ning majandus tervikuna taastus.

Rahvajooksude osavõtustatistika sisaldab nii klassikalisi jooksuvõistlusi, kui virtuaaljookse. Teisisõnu, vaatamata harrastusspordiürituste korraldajate kohanemisele läbi virtuaaljooksu võimaluste pakkumise oli koroonakriisi negatiivne mõju sektorile märkimisväärne.

Ülaltoodud osaluskordade arv sisaldab kõikidel Eesti rahvajooksudel fikseeritud jooksu- ja kõnnitulemuste arvu. Analüüsist on välja jäetud piirkondlikud ja riigi meistrivõistlused ning teised jooksuüritused, millel osalemiseks on seatud vanuselised piirangud või ajalised normatiivid. Seega koondab see number osavõttu harrastusspordiüritustest, millel on konkreetne seos nii rahva tervise kui eesmärgipäraste liikumisharjumustega.