Tavaliselt muudab jooksuvõistluse raskeks selle rada, mägine maastikujooks on kahtlemata kurnavam, kui sama pika võistlusmaa läbimine laudsiledal asfaldil. Ent Alutagusel toimunud kindralijooksu muudab raskeks kohustuslik varustus. Nimelt tuleb 21,1 km pikkune distants läbida seljakotiga, mille raskus on vähemalt 10 kg. Lisaks, kui on soov võistelda nn. esimeses kategoorias ehk põhiklassis, tuleb jalga tõmmata sõjaväe saapad, selga panna kaitseväe välivorm ning kaasa võtta teenistusrelv. Lihtsam versioon sellest võistlusest hõlmab vaid seljakoti kaasa tassimist, kuid selles, nn. teises võistlusklassis on vähemalt selga ja jalga pandava varustuse valik vaba.

Sellises, sõjaväelises varustuses läbitaksegi kindralijooksul poolmaratoni pikkune võistlusmaa.

Põhiklassis võttis võidu Sergei Rjabõškin, kes oli ka ainus raja kahest tunnist kiiremini läbinud jooksja. Rjabõškin kulutas 21,1 km läbimiseks aega 1.59.30.

Teise koha selles väljakutsuvas võistluses pälvis Rain Jano, tulemuseks 2.03.00. Kolmandana lõpetas Indrek Roos (2.05.29).

Naistest suutis samas võistlusklassis raja kõige kiiremini läbida Jaanika Kindlam, kelle ajaks fikseeriti 3.03.00.

Teise koha noppis Maive Vill (3.04.32) ning kolmanda Jana Tiganik (3.09.04).

Lihtsama varustusega võistlusklassis olid kiireimad Aleksander Toots ja Jana Heikinen.

Aleksander Tõnisson, kelle auks seda jooksuüritust peetakse, oli Eesti Vabariigi sõjaväes kindralmajori auastmeni jõudnud ohvitser, kes tegutses hiljem ka kaitseministrina ning oli samuti Tartu linnapäev, Tõnisson sündis 17. aprillil 1875 ning tema sünniaastapäeva tähistamiseks ongi kindralijooksu nüüdseks juba 18 korda peetud.

Kõiki kindralijooksu tulemusi vaata Marathon100 veebist siit:

Põhiklass

Vabaklass

Ajavõtuteenus Nelson timing.