Eesti sajast jooksjast koosnev teatevõistkond püstitas uue Guinnessi rekordi ehk teisisõnu uue maailma tipptulemuse 100 x 10 000 m jooksus.  Uueks tipptulemuseks on esialgsetel andmetel 61 tundi 36 minutit ja 6 sekundit. 

Inglismaa Kuningliku Õhujõudude meeskond läbis sama distantsi 24. mail ajaga 64:36.22 – see tulemus joosti üle kolme tunni ja 15 sekundiga. Hetkel kehtiv Guinnessi rekord (69.06.52) ületati enam kui seitsme tunniga!

Sada jooksjat said kolme ööpäeva jooksul osaks nii tuult kui vihma, ka viimasena rajal olnud Saskia Alusalu läbis oma 10 000 m vihma ja sügisese kolmeteistkraadise õhusoojaga.  Samal ajal, kui Saskia lühikeses spordiriietuses staadionil ringe tegi, varjus suur osa jooksu jälginud jopedes publikust staadionitribüüni katuse alla.

Saavutuse teeb erakordseks see, et sajast jooksjast koosneva tiimi suutis kokku panna väike Eesti riik.  Eelmised rekordid olid püstitatud selliste suurriikide nagu USA või Suurbritannia tiimide poolt.

Kahtlemata oli ettevõtmine oluline ka kõikidele stardis olnud jooksjatele.  Kõik stardinimekirjas olnud jooksjad tulid ka kohale, vaatamata sellele, et jooksjaid vaevasid nii vigastused kui haigused.  Oli neidki võistlejaid, kes oleks kõhuprobleemide tõttu pidanud endast rajale soovitust märksa enam pidanud jätma. 

„Kaks asja üllatasid – kõik tulid kohale ja joosti väga hästi, joosti väga palju isiklikke rekordeid ja isikliku lähedasi tulemusi,“ kommenteeris saavutust Toomas Tarm, Eesti Kergejõustikuliidu kestvusalade alarühma juht. „Stardis oli kindlasti palju inimesi, kes polnud varem kunagi staadionil jooksnud, eriti nii pikka distantsi. Väike moraal – paljud harrastusjooksjad võiksid staadionil rohkem joosta! Kümne päeva pärast toimuvad Eesti meistrivõistlused 10 000 meetris, seal võiks nii mõnigi nädalavahetusel startinuist kaasa lüüa.“

Kõige kiiremini läbis 10 000m Raido Mitt.

„Ma olin enne võistlust kindel, et siin ei joosta isiklikke, kuna tingimused on teistsugused, aga üllatav oli see, et joosti! Stardinimekirja vaadates arvasin, et meil on igati reaalne uus Guinnessi rekord püstitada, kuigi kui vana rekord maikuus ületati, siis hetkeks tundus, et rekordi püstitamine läks keerulisemaks.  Hetkel ametlikult kehtiva rekordi keskmine 10 000m tulemus oli 41,5 minutit, selle jooksime üle 7,5 tunniga.“

„Kuid esimene päev oli juba selge, et kui midagi ei juhtu – kogu aeg edumaa rekordiga ju kasvas – siis tuleb uus rekord.  Jooksjad olid üsna ühtlaselt jaotunud.“

„20 varujooksjat oli meil ka ja mul on isegi natuke kahju, et keegi neist rajale ei saanud.  Osad varujooksjad tahtsid üritusel väga osaleda, kuid jäid napilt välja. Ma olin kindel, et mõnele varujooksjale saab ikka võimaluse pakkuda, kuid – kõik stardinimekirjas olnud jooksjad tulid ilusti kohale.“

Rääkisime ka tiimis eelviimasena jooksnud Ott Pärnaga, kes aitas rekordüritusele kaasata vabatahtlikke Scult.com kaudu.

„Suur au on selline jooks kaasa teha, Jüri Jaansonilt teatepulk Saskia Alusalule üle anda,“ märkis Ott Pärna. „Kihvt jooks!“

 „Väike Eesti saab jooksualal Guinnessi rekordi ehk maailmarekordi, teisi rekordeid meil minu teada jooksualadel ei ole,“ oli ka Ott rahul saavutusega. „Väga kihvt! Võita suurriikide sõjaväemeeskonda on väga kõva sõna. Meil oli ju kümme naist ka rajal!“

„Ilm oli jooksmiseks ka väga sobilik. Eile-üleeile oli natuke tuult, täna rahunes tuul maha ja oli kerge seenevihm.“

„Kõik, kes tulid, vahet ei ole, kas päeval või öösel, tulid oma treeningklubidega. Elati üksteisele kaasa – keset südaööd ilmusid kaasaelajate kambad välja!“

Kõik rekordis osalenud jooksjad said ka sümboolse torditüki.

Kuidas endal jooks läks?

„Jooksin 1,5 minutiga oma rekordi. Ma pole jooksumees, teen triatloni ja pikki asju, mul hakkab peale kümmet kilomeetrit alles tunne tulema. Kestvusala inimesele oli distants raske, teed mahutrenne, pole kiireid jookse teinud. Aga meil olid kiired jooksumehed kohal, kes hoolitsesid selle eest, et me kolm tundi rekordgraafikust ees oleme.“

Mida sellise ürituse korraldamine vabatahtlike osas tähendas?

 „Oleme ööd ja päevad seda vabatahtlikena korraldada aidanud. Näinud asja mõlema poole pealt. Vabatahtlikke oli võistlusel kokku 30, töötati vahetustega ja eri rollides. Näiteks sekretariaat vaatas, et kõik jooksjad õigeaegselt kohale tulevad. 2-3 tundi enne starti hakkasid juba helistama, et kaugel olete.“

„Igal ajahetkel oli 3 jooksjat siin, et kui midagi juhtub, siis rada tühjaks ei jää.  Et oleks alati keegi, kes teatepulga üle võtab. Viimases hädas oleks mõni vabatahtlik jooksma pidanud minema, kuid ühtegi varumeest ei läinud vaja!“

„Oli Guinnessi rekordi vaatleja, kes jälgis, et kõik toimiks reeglite järgi.  Oli neid, kes jooki pakkusid. Võistluskeskus tuli üles ehitada ja tuleb pärast maha võtta. Paljud vabatahtlikud on spordi taustaga, kuid ei teinud ise jooksu kaasa ning nägid võistluse korraldust teise külje pealt.“

„Kes tahavad suurt võistlust seestpoolt näha ja käe külge panna, tulge 4. augustil Ironman Tallinnale korraldusse appi, seal on 2000 vabatahtlikku,“ lisas Ott Pärna üleskutse kõigile vabatahtlikele, kes soovivad spordivõistlusel abiks olla. Oma nime saab kirja panna veebilehel Scult.com.

Fotod. Scult.com ja ürituse Facebooki leht, Marathon100.com

Etapiajad: