Laupäeval, 17. septembril 2016 kell 11 antakse Kuressaare lossihoovis start esimesele Ultima Thule maratonile. Kuressaare linnas ja selle lähiümbruses Lääne-Saare vallas kulgeval rajal on võimalik joosta nii maratoni kui ka poolmaratoni ning 21,1 kilomeetrit saab läbida ka käies või kepikõndi tehes.

Maratoni ühe korraldaja, Kuressaare linnapea Madis Kallase sõnul tuleb Ultima Thule maratoni idee eest tänada endist ajakirjanikku ja praegu valitsuse meedianõunikuna töötavat Rasmus Kagget, kes käis mõtte välja 2015. aasta detsembris Saare maakonna arengukonverentsil “Ultima Thule – maailma äärel on kõik võimalik”. “Lubasin, et kui Rasmus tuleb jooksma, siis me selle maratoni Saaremaal 2016. aasta sügisel ka korraldame,” rääkis Kallas.

Madis Kallase sõnul on tema esimene eesmärk ehk 100 osalejat tänaseks 1,5-kordselt saavutatud. See, kas jooksurajal on kiirem maratoni idee autor Rasmus Kagge või selle väljakutse vastu võtnud Madis Kallas, selgub 17. septembril, kui mõlemad mehed jooksevad poolmaratoni. “Sportlase hing ei ole kusagile kadunud ning loodan finišisse jõuda vähemalt koos Rasmusega,” rääkis Kallas, lisades, et on poolmaratoniks valmistumiseks suvel regulaarseid jooksutreeninguid teinud. “Tegelikult oleme mõlemad võitnud juba enne starti asumist, sest Rasmuse idee on ellu viidud ning Kuressaare ja Saaremaa on Ultima Thule maratoni näol juurde saanud uue ürituse,” ütles Madis Kallas.

Rasmus Kagge sõnul on ta ääretult tänulik Kuressaare linna juhtidele, kes maratoni idee teoks tegid. „Nüüd on kõik saarlaste kätes, sest nendest sõltub, kui suureks Ultima Thule maraton Eestis ja maailmas mängitakse,“ rääkis Kagge ja lisas, et loodetavasti ei taha keegi piirduda sellega, et Ultima Thule maraton jääb ühekordseks ettevõtmiseks. Rasmus Kagge: „Spordituristide arv maailmas kasvab ning erinevaid liikumisüritused meelitavad ligi tuhandeid osalejaid, kuid Saaremaal ei ole veel oma suurt massispordiüritust. Minu arvates võiks selleks saada just Ultima Thule maraton.“ Kagge sõnul on esimese aasta eesmärk käivitada arutelu, millal võiks Ultima Thule maraton toimuda, et see sobituks maailma spordikalendrisse, ja kuidas teha seda nii, et maraton meelitaks Saaremaale külalisi mitte ainult Tallinnast ja Jõgevalt, vaid ka Uus-Meremaalt ja Kanadast.

13. septembri hommikuks oli esimesele Ultima Thule maratonile registreerunud 151 spordisõpra, neist 33 maratonile, 62 poolmaratonile ja 56 huvilist soovib 21,1 km läbida käies või kepikõndi tehes. Registreerumislingi leiab Ultima Thule maratoni Facebooki lehelt https://www.facebook.com/UltimaThuleMaraton. Samas saab tutvuda ka pidevalt täieneva stardinimekirjaga. 15. septembrini registreerudes on osavõtutasu 15 eurot ja 17. septembril ehk stardipäeval sularahas tasudes 20 eurot. Osalemissoovist võib teada anda ka e-posti aadressil railiruutel@gmail.com või anu.vares@gmail.com.

Kõik lõpetajad saavad medali ja diplomi ning maratoni ja poolmaratoni kolme kiiremat mees- ja naisjooksjat autasustatakse meenega. Auhindu loositakse välja ka kõigi startijate vahel ning samuti on eraldi loosiauhinnad vähemalt nelja osalejaga asutuse, ettevõtte või spordiklubi esindustele.

Tänavuse Ultima Thule maratoni rada kulgeb peamiselt Kuressaare linna ja Lääne-Saare valla kergliiklusteedel, tervisepargis, Kudjape-Upa terviserajal, Mereranna teel ja Lillekülas, samuti joostakse Roomassaare poolsaarel, Lilbi, Kärdu ja Vaivere külasid läbivatel ning Muratsi sadamasse viival teel.

Ultima Thule maratoni korraldab MTÜ Karujärve Tervisespordi Keskus koostöös Kuressaare Linnavalitsuse ja MTÜ-ga Visit Saaremaa. Maratoni logo on kujundanud saarlane Raul Vinni ning medalid valmistas Kuressaares asuv ettevõte Sporrong Eesti OÜ. Ultima Thule maratoni korraldamist toetavad Coop Saaremaa, Saaremaa Omavalitsuste Liit, Rademar, S-Link OÜ, Saaremaa Muuseum ja Securitas ning appi tulevad kümned vabatahtlikud.

Et just Saaremaa on paljuotsitud müstiline ja müütiline Ultima Thule, kuhu 4. sajandil enne meie aega jõudis ajaloo esimene maadeuurija, kreeklane Pytheas, on väitnud nii Lennart Meri oma raamatus “Hõbevalge” kui ka Raul Talvik 2015. aastal ilmunud teoses “Teekond maailma ääreni”.