Esimese Eskola jooksu võitsid omapärastes oludes Dmitri Aristov ja Egle Villik

Soome suursaatkonna algatusel toimus 19. jaanuaril Eskola jooks. Võitsid meestest Dmitri Aristov ja naistest Egle Villik (all fotol). Kokku oli osalejaid 44. Seoses raskete liiklusoludega läbiti ajaloolisest trassist vaid lõpuosa. Kui algselt võis see pettumust valmistada, siis rada oli lume tõttu piisavalt väljakutseid pakkuv. Raja pikkuseks kujunes 12,45 km.

Üks korraldajatest, Aet Kiisla kommenteeris jooksuolusid: "Lund me meelega ei koristanud. See polnud see jooks, kus rekordeid purustada. Osad jooksjad kohtusid ka hulkuvate koertega. Kas see aitas tulemustele kaasa või vastupidi, ei oska hinnata. Igatahes polnud see korraldajate kavandatud lisatakistus."

”Loomulikult on väga kahju, et pole võimalik läbida kogu sama ajaloolist marsruuti, aga saan aru tänapäeva turvalisusnõuetest. 100 aastat tagasi sõja ajal oli turvalisuse mõiste teistsugune kui praegu. Nüüd elame aga vabas riigis, kus ametivõimude ülesandeks on kindlustada kodanike turvalisus. Selle üle tuleb rõõmustada”, tõdeb üks jooksu korraldajatest, pressinõunik Hannele Valkeeniemi Soome suursaatkonnast.

Jooksu üks korraldajatest, kohalik spordiaktivist Anton Pratkunas: "Järgmine aasta katsume teha ikka päris soomlaste läbitud rada, mis tähendab, et tuleb tõeline „põrgu“ sportlikus mõttes. Kes teab, võib olla see kujuneb ilusaks traditsiooniks ning meie piirkond saab põneva ning raske talvise rahvusvahelise poolmaratoni maastikujooksu, kus saab ennast proovile panna."

Utria dessant algas 100 aastat tagasi, 17. jaanuaril. Ligi tuhandest sõdurist oli soomlasi 600 ja eestlasi 400. Anto Eskola juhitud kompanii nipp seisnes üsna hulljulges jooksumarsis Narva jõest risti 8 km kauguselt Riigikülast otse Narva raekojale, kuhu jõuti 18. jaanuaril 1919 kell 17.20. Õige varsti tuli neile appi 2. vabatahtlike kompanii. Järgmisel päeval vabastati Narva täielikult.