Treeningplaani järgi on trenni tehtud nüüdseks 3 kuud ja see aeg on tõesti kiiresti läinud – 4 kuud veel ja maraton ongi käes! Senised ettevalmistused on hästi läinud, treeningplaanist pole ükski trenn vahele jäänud ja ka motivatsioon pole kuskile kadunud. Kuigi natukene hirmutav on mõelda, et kavatsen 4 kuu pärast maratoni ajaga 3h30 joosta, aga eks see seda motivatsiooni üleval hoiabki – eneseületus :-) . Lisaks pidid mind selle aja saavutamiseks aitama ka minu uued Nike Zoom Pegasus 35 Turbo jooksujalatsid, mille üheks peamiseks eesmärgiks on energiakulu vähendamine jooksmisel – tundub igati sobilik valik maratonijooksuks :-) .

Esimesed võistlused

Hooajale andsin avastardi 91. Pääsküla rabajooksul, eesmärgiks oli teha maksimaalne pingutus – kindlat aega ega tempot endale ette ei seadnudki. Väga tore ja hästi korraldatud üritus ning sügisel plaanin uuesti stardis olla :-) . Minu jaoks oli tegu esimese rabajooksuga, kuid rada oli üsna tuttav, sest Harku metsas mööduvad ka talvised suusatrennid.

Ühisstardist minnes kipun tavaliselt ikka massiga kaasa minema ning pärast esimest kilomeetrit vaatasid kellalt vastu numbrid 4:13 min/km. Silmad läksid särama, aga sama kähku tuli ka muremõte, et huvitav kaua niimoodi joosta jaksan? Eks see tempo ikka kilomeetritega langes ka ja eriti raske oli minu jaoks umbes poole peal olev 1km pikkune sirge tee, kuid üritasin tempot nii üleval hoida kui vähegi jaksasin ja tulemusega võis igati rahule jääda. Numbrites tuli kokku siis 6,3 km, 26 min 40 sek , keskmine tempo 04:25 min/km, keskmine pulss 175 ja maksimaalne pulss 186.

Teise stardi tegin Sportland Kõrvemaa Kevadjooksul. Ka sellest jooksust polnud varem osa võtnud, kuid olin juba jutte kuulnud, et rada on raske ja võrdväärne ümber Viljandi järve jooksuga. Seda ma eelmine aasta jooksin ja lõpus olin ikka täiesti läbi omadega. Kõrvemaal läks õnneks juba paremini, raske oli küll ja kirsiks tordil olid pärast eelviimast joogipunkti trepid, aga võrreldes eelmise aasta Viljandi jooksuga oli enesetunne kordades parem. Eks trenni on ka juba rohkem tehtud ja soe ilm mõjus ka hästi :-) .

Kuna rada oli üles-alla, siis lisaks rasketele tõusudele oli alguses ka raske laskumisi joosta. Harjumus on kuidagi hoogu kinni pidurdada, mis ju tegelikult võrdub üsna suure energiakaoga ja nii ma siis vähemalt pool distantsist õppisin ka laskumisi efektiivselt jooksma.  Lõpuks sain sammu juba päris heaks ja püüdsin nii mõnegi jooksja just laskumise peal kinni :-). Numbrites tuli siis kokku 16 km, 1h20 min, keskmine tempo 05:00 min/km, keskmine pulss 178 ja maksimaalne pulss 186 . Tegu oli korraliku pingutusega ja ka sellele võistlusele lähen järgmine aasta hea meelega tagasi!

Järgmine kuu ootavad mind ees TalTech jooks 5,5 km ja Maijooks 7 km ning neid on juba huvitavam ka eelmise aastaga võrrelda, sest mõlemaid olen eelnevalt jooksnud. Ja ka Narva Energiajooks pole enam mägede taga ning oma eelmise 21,1 km aja tahaks küll üle joosta :-).

Triin valmistub Tallinna maratoniks spordiklubis Sparta Toomas Tarmi juhendamisel.

Fotod: Mallor Malmre