10. veebruaril toimus esimene jooksuvõistluste korraldajatele mõeldud konverents Eesti Jooksmine 2017.  Konverentsil räägiti Eesti jooksuvaldkonna trendidest, jooksuvõistlustel osalevate harrastussportlaste arvu kasvatamisest ning otsiti ühiselt lahendusi erinevatele korralduslikele probleemidele.

Mart Einasto keskendus jooksukonverentsi avaettekandes intrigeerivale küsimusele – kas 100 000 võistlejat Eesti jooksuvõistlustel on magus unistus või kättesaadav eesmärk? Marathon100 Eesti jooksutulemuste andmebaasi alusel on 2012-2016. a. võistlustel startinud 58 939 jooksjat.  Vaatamata jooksjate suurele üldarvule on vaid 8% neist osalenud võistlustel 5 aastat järjest.  50% ehk enam kui 29 000 harrastussportlast on osalenud jooksuvõistlustel vaid ühel aastal viiest.  Einasto pakkus võistluste osavõtjaskonna suurendamiseks välja alternatiivseid strateegiaid, mis keskendusid näiteks korra võistlustel osalenud harrastussportlaste võistluste juurde tagasitoomisele ning üliharva võistlevates jooksjates regulaarsema võistlusharjumuse tekitamisele.

Ettekandes „Eesti jooksja ootused“ tutvustas Janek Oblikas siinsetel võistlustel osalevate spordiharrastajate profiili ning rääkis tagasiside küsitlustel võistlustele antud hinnagutest ja kommentaaridest.  Keskmine Eesti jooksja oli 2016.a. 29 aastane naine ja 32 aastane mees, kuid osavõtjate keskmine vanus on viimase kolme aasta jooksul tõusnud.  Võistlustel osalejate keskmise vanuse kasvu mõjutavad nii 40+ vanuses jooksjate aktiivsem osalemine spordivõistlustel, kui pikemate võistlusdistantside populaarsuse kasv. Samas, Eesti harrastussportlane osaleb aasta jooksul keskmiselt vaid 1-3 jooksuvõistlusel, mistõttu ka tema ootused võistluse korraldusele on märkimisväärselt erinevad aktiivselt võistlevate harrastussportlaste ootustest.

Välismaist kogemust esindas konverentsil Soome suurimate jooksuvõistluste Helsinki City Marathon ja Helsinki City Run peakorraldaja, Markku Haverinen (fotol) Soome kergejõustikuliidust.  Haverinen on nimetatud võistlustel algatanud mitmeid uuendusi, mis on hõlmanud nii olulisi rajamuutusi, uute distantside lisamist võistlusprogrammi, stardi-finišikorralduse uuendamist, kui jooksjatele suunatud turundustegevuse reorganiseerimist.  Nimetatud uuendused on lähtunud jooksjate tagasisidest, olulisel kohal on ka teiste korraldajate hinnangud, mis hõlmavad vastuseid 120 küsimusele võistluse korralduse kohta.

Eesti jooksuvõistluste trende analüüsisid presentatsioonides Janek Oblikas ja Mart Einasto.  Võistlustel osalevate jooksjate keskmise vanuse kasvu kõrval on teiseks oluliseks trendiks naisjooksjate järjest suurem osakaal jooksuvõistlustel.  Kõikidest uutest võistlustel osalevatest harrastussportlastest moodustasid naisjooksjad 80%.

Jooksukonverentsi lõpetasid töötoad ning paneeldiskussioon, küs käsitlemist leidsid teemad „Kuidas värskendada oma üritust?“, „Stardikorraldus“, „Rajateenindust, „Võistluskalendri koostamine“, jms. 

Konverentsi Eesti Jooksmine 2017 organiseeris Eesti suurim harrastusspordi veeb Marathon100 ning sellel osales ligi poolsada siinsete spordivõistluste korraldusega seotud inimest. 

Konverentsi käigus tunnustati ka mulluseid parimaid jooksuvõistlusi.  Millised võistlused pälvisid Eesti parima jooksuvõistluse tiitli, sellest loe juba siit.