Vidrik Vaiksaar võitis Filter Temposarja esmakordselt. TriPassion Triatloniklubi esindaja ja eestvedaja pole veel selles sarjas ühtki etappi võitnud, kuid stabiilselt kõrged kohad olid kokkuvõtte esikohaks piisavad. Vidrikule meeldib, et Filter Temposarjas on väga eriilmelised rajad ning kõige südamelähedasemaks peab ta Ääsmäe etappi. 

 

Võib nii öelda küll. Võtsin igat etappi tõsiselt ning plaanisin kogu sarja kaasa teha. Kuna esimesel etapil ei õnnestunud osaleda, siis põnevus säilis kuni lõpuni.

 

Profiili ning pikkuse poolest meeldib enim Ääsmäe etapp. Samuti Aruküla, kus pealtnäha siledal rajal teeb tihti tuul sõidu põnevaks. 

 

Eraldi sellist etappi pole. Rajad erinevad teineteisest ning see ongi peamine. 

 

2018. aastal paarissõidul Kiilis hüüdsin toonasele paarilisele Mardile, et "Ära juurde pane", tema kuulis muidugi sellest lausest vaid osa "Pane". Järgmiseid minuteid võite ette kujutada. 

 

Sellel aastal Aruküla sõidul oli raja keskmisel lagedal lõigul tugev küljetuul, mis puhus visiiri pisaraid täis ning kiivri diagonaalselt pähe. Võimalik, et see küljetuul viis ka keskendumise, kuna tagasipöördel lasin manöövri pikaks ning maandusin külili kruusal. See ehmatus saatis mind paar järgmist etappi. 

 

Rattaasendile ning riietele. Usun, et suurel osal Eesti harrastajatel on selles osas võimalik samm edasi astuda, ka minul endal.  

 

Sõidan 5-6 korda nädalas ning reisile ilma rattata naljalt ei lähe. Treenides lähtun treeningplaanist ning aastatega tekkinud kogemustest. Suurema osa ajast treenin üksinda.  

 

Sõita kaasa võimalikult palju Eesti kalendrit ning püsida terve ja stabiilne kogu hooaja. Kõige rohkem võib mind ilmselt kohata eraldistartidel, grupisõitudel ning kriteeriumivõistlustel Samuti on plaan kaasa teha mõned maastikumaratonid. Suve keskele plaaniks ühe või kaks raskemat sõitu kuskil mägedes. Filtri sarjas puudub veel etapivõit, mis tuleks samuti saavutada.