Olen viimastel aastatel üritanud joosta ühe sügisese maratoni ja võimalusel sidunud selle väikese reisi ja uue sihtkohaga,“ avastades“ erinevaid maratone. Oleme väiksema või suurema seltskonnaga käinud Toronto, Palermo, Nizza, Firenze ja mullu Lissaboni maratonil. Kõik need on olnud erinäolised ning omade plusside –miinustega jooksukogemused.

Sel aastal kaldus valik Frankfurdi maratoni kasuks ühel kindlal põhjusel - Viljar Vallimäe eesmärk oli joosta heades tingimustes ning kiirel rajal hea tulemus, augustis tundus aeg 2:16-2:17 väga reaalsena ning Frankfurt kindla valikuna. Kuna sama plaan sobis ka Andrus Leinile, kellega viimastel aastatel oleme mitmed sügisesed maratonireisud koos teinud ning ka Ilja Nikolajev soovis sügiseks saabunud vormi parimal moel realiseerida, oli seltskonna tuumik koos ja siht selge.

Kahjuks kukkus välja nii, et peasüüdlane Viljar Frankfurti ei tulnudki, kuna ravis Tallinna Maratoni järgselt tekkinud põlvevigastust ja tema tulemuse jooksmine lükkus kevadesse.

Reisi algus oli kõike muud kui sujuv: reedene ilm ja teeolud Tallinnas, lennu hilinemine ja sellest tingitud jätkulennust mahajäämine, pagasi kaotsiminek. Startisime Tallinnast kelle 8.00 ja Frankfurti jõudsime planeeritud keskpäeva asemel keskööks. Taksoga hotelli, väike kesköine pasta ning magama.
Õnneks oli järgmine päev taastumiseks ja see kulus ära. Päeval saabus hotelli ka minu kaotsiläinud pagas ning juba planeeritud uue jooksuvarustuse ost jäi õnneks ära.

Sakslased oskavad üldiselt suurmaratone korraldada. Maratoni expo oli üsna suur ja esindatud nii maailmakuulsad kui meil suhteliselt tundmatud sporditarvete tootjad. Kui viimasel ajal on enamikel maratonidel pasta party lisatasu eest, siis Frankfurdis mitte. Vaatamata suurele rahvamassile oli toitlustus hästi korraldatud, tänu hiiglasuurele messihallile ei tekkinud eriti järjekordi ega trügimisi.

Ainus küsimusitekitav asi oli ilm: laupäeval -2-3C, lumelörts ja tuul. Pühapäevane ilmaprognioos oli parem ja läks ka õnneks täppi - oli küll jahe ja tuuline, aga õnneks selge ja kuiv ilm - mitte ideaalne, aga õige riietuse puhul joostav.

Stardis oli maailmarekordimees Patric Makau ning veel 3-4 meest, kes plaanisid joosta 2:05 peale, lisaks trobikond tempomeistreid.  Tänu mitte ideaalsetele oludele jäädi maailmarekordist küll kaugele, kuid maailmarekordimees, kel väidetavalt polnud parim enesetunne, suutis siiski lõpukilomeetritega võita.

Frankfurdi rada on Saksamaa maratonidele tüüpiliselt sile ja üsna vaheldusrikas - on nii kesklinna osa kui ka vaiksemaid äärelinna piirkondi. Jooksuaegne teenindus vähemalt esiemesele otsale oli hea ühe iluveaga - joogitopsid väga õrnast plastikust, mis kätte võttes kerged purunema. Õnneks ilm ei nõudnud palju vedeliku tarbimist, kuumema ilmaga oleks see võinud probleem olla.

Rahvast raja ääres oli vähem kui Hamburgis ja Berliinis, osalt tingituna ilmselt jahedast ilmast. Kesklinnas oli siiski rahvast ja ergutamist piisavalt. Frankfurdi maratoni eripära on viimase 60m läbimine ja lõpetamine messihallis prozektorite välkudes ja rockbändi saatel. See oli väga äge.

Kokku osales ca 20 eestlast ja sportliku poole pealt läks meil suhteliselt hästi. Ilja Nikolajev jooksis isikliku rekordi ja hooaja tipptulemuse, kuigi andis viimase 6 km-ga mõne minuti ära. Korraliku isikliku rekordi paranduse tegi Grete Tõnne, joostes esmakordselt alla 3 tunni. Noorel neiul on kindlasti tulevikuperspektiivi. Ka Kristo Reinsalu suutis alistada lõpuks oma unelmatepiiri 2.30 ja võis jooksuga rahul olla. Mari Sauga parandas vaatamata eelnevale haigusele isiklikku rekordit ja saavutas harrastaja kohta korraliku aja 3:15. Tugevamatest vaid Andrus Leinil jäi veidi vajaka. Ise jooksin oma viimaste aastate „auku“ (2.43) ja jäin samuti rahule. Kindlasti oli eneseületamisi ja isiklikke ka teistel eestlastel.

Jooksujärgselt veetsime oma väikese seltskonnaga meeleoluka õhtu Saksa õllekas sealiha, hapukapsa ja veiniga. Peale maratoni võib kergema südamega seda endale lubada ja see kuulub maratoniturismi juurde. Kuna meil sel aastal tagasisõiduga väga kiiret ei olnud,siis kulusid järgmised poolteist päeva linnas kolamiseks ning peamiselt ostukeskustes ringivaatamiseks, samuti käisime taastumisprotseduure tegemas Saksa tüüpilises saun-SPAs.

Kokkuvõtteks – miks eelistada sügisest maratoni joosta Frankfurdis:
1. Lihtne logistika. Võimalus ka otse lennata(Lufthansa). Meie valsime selkorral Air Balticu ja tagantjärgi see polnud väga hea otsus
2. Lai ööbimisvõimaluste valik, lihtne liikuda(metroo), suured kaubanduskeskused shoppamishuvilistele
3. Saksamaale omane hea jooksukorraldus ja lihtne asjaajamine. Kõik asjad saab edukalt aetud inglise keeles
4. Head tingimused joosta tulemust: kiire ja sile rada, üldjuhul ka hea ilm, korralik teenindus
5. Võimalus näha oma silmaga maailma tippjooksjaid

fotod: www.laufzeit-online.de