Haanja Ultra 100 pole igaühele – kui maratonis saab vaid võitja aja alla nelja tunni, siis näitab see raja raskusastet.  Lisa rajale veel natuke lörtsi, mis muudab selle tavapärase linnamaratoni asfaltkattest oluliselt raskemaks ning saadki võistluse, kuhu minekuks peaks peast täitsa soe olema.  Ent kui põhidistantsiks polegi mitte 42 vaid hoopistükkis 100km . . . Tõenäoliselt hakkad sellisel võistlusel poolel maal helesiniseid hallutsinatsioone nägema ning ootama võistluselt midagi, mida sa tavaliselt raja servast ei saa.  Ent Ain-Ivar Tupp on selliste jooksuhullude ootustele üsna hästi pihta saanud, seda näitab jooksjate jätkuvalt positiivne hinnang Haanja Ultra 100-le. 

Võistlus sai sel korral jooksjatelt koondhindeks 9,46, korraldust hinnati isegi kõrgemalt – 9,63 silma vääriliselt. 

Kell seitse hommikul, kottpime, külma 1 kraad.  Kõik fotod: Jaana Muna, Kilpkonna Pildipang, FB

Kas Haanja Ultra rada on parem kui teeninduspunktides pakutu? Sel korral jäi vastus sellele küsimusele saamata, mõlemat hinnati võrdselt 9,34 punkti vääriliselt. 

Stardi-finišiteenindus sai 9,44, auhinnad-medalid 9,00 ning küsimus – kas võistlus on väärt oma osavõtutasu – 9,17 silma.

Kokku andis oma hinnangu 41 osavõtjat.

Kui on soovi Ain-Ivari pakutavast osa saada, siis järgmine võimalus selleks avaneb juba 18. novembril, mil toimub järjekordne heategev Pääsküla raba maraton.

Jooksjate kommentaarid

Aina raskemaks teete - väga hea, paneb pingutama ;)

Eriti meeldib tugev konkurents, raske rada ja korraldus üldse. Toidulaud igati ultrasõbralik, kus ei puudu pudru ja vahutab Cola ojadena

Tegelikult oli ilm ka jooksmiseks väga hea. Lihtsalt lumel jooksmise puhul peab arvestama, et jalalihased saavad suurema koormuse, sest jalg hakkab automaatselt libedal tasakaalu hoidma. Eks endal see alguse osas nii hästi välja ei tulnud, kuid eks selline 100km jooks peabki olema kõike muud kui kerge :-)

Selline toimiv ja samas muhe korraldus on ainult Aini poolt korraldatud võistlustel.

See aasta olid puudu kilomeetritähised, mis oleks vaimule kohati väga abiks olnud :)

Toidu valik võik suurem olla, checkpoindi juures pidi liigselt vaeva nägema, et enda kohta infot saada.

Rada oli vinge. Võrreldes suvise Haanja ultraga oli rada veidi lihtsam ja kuidagi sobivam. Tõusud ja laskumised joostavad. Kuna ma ära hellitatud ja gps ei toiminud, siis enda tempost ülevaate sain ainult kord ringil ehk km tähised oleks võinud olla. Aitäh!

Toitlustuspunktis võiks joogitopsid võiks panna kasti numbrite järjekorras. Vahepunktis nii oligi, aga põhipunktis tekkis inimestel oma topsi otsimisel segadust ja viivitusi.

Mõnusalt tehniliselt raske rada treenib nii lihaseid, kui vastupidavust. Rada väga hästi märgistatud, et ka pimedas pealambiga kõik nähtav.

Kindlalt TP hitt -kiluleib, mis värskes õhus maitseb imehästi

Ebaaus - külm jook õlu 0,5 liitrit toidu kõrvale aga kui oled roolis siis saad 150 ml joogi. Supp sai ka otsa - raske on seda pastat sisse pressida kui tegelik kulu võistluse ajal vedelik.

Võrumaal korraldatavad jooksuvõistlused on tipptasemel, aitäh Ivar ja Võrumaa Spordiliit.

Elu kõige raskem jooks. Ei tundnud rada ega olnud ka ettevalmistust oludeks. Selle arvestuse järgi maraton seitsmes koht on muidugi enda jaoks väga meeldiv üllatus, kuni poole maani püsisin esikolmiku tempos.

Tänud korraldajatele, TP-s olijatele ja kaasaelajatele!

ÄGE OLI!