Ootamatud ilmaolud tekitavad meeldejäävaid ebamugavusi jooksjatele, kuid lükkavad igasugust jama ka korraldajatele ette.  On ju Ain-Ivar Tupp, kes korraldab nii Haapsalu kui Pääsküla raba maratoni, varemgi päev enne maratoni toimumist Pässa metsateel ATV-ga lund lükkamas käinud.  Ehh, poleks vaja olnud Haapsalu maratoni kalendris kaks nädalat varasemaks tuua võiks mõni öelda, kalendrijumal saatis oma karistuse vihma, lume ja lörtsi näol . . .

Kas ja kui palju halb ilm jooksjate tagasisidet mõjutas – kui sa külmast võetud näppudega soolapähklite topsi kaant lahti ei saa, siis – loomulikult mõjutas.  Ent jooksjate kommentaarides oli ka ilmast sõltumatuid soove.

Üldhindeks tuli Haapsalu maratonile 8,83 (mullu koguni 9,60).  Ka korralduse eest anti märksa vähem pointse, 8,48 (mullu 9,26).

Rada skooris mõnevõrra paremini – 9,09 (2016.a. 8,26).

Keskmiselt natuke madalamalt hinnati söögi-joogipunktide tegevust (8,13), stardi-finišiteenindust (8,57) ning auhindade-medalite poolt (7,61). Küsimus – kas võistlus on väärt oma osavõtutasu – hinnati 8,35 punkti vääriliselt.

Kokku hindas võistlust 23 jooksjat, 22 neist on valmis ka järgmine aasta Haapsalus jala joonele seadma.

Foto: Külli Leola

Jooksjate kommentaarid:

Kahju, et ilma tellida ei saa, aga mis ei tapa teeb tugevaks.

Tänu ilmaoludele oli päris raske rada, mudane, märg ja kohati väga libe. Ekstreemne.

"Kirju koera" komm oli TP-s parim

Võrreldes eelmise aastaga nuriseks korralduse üle küll. Info mis meilile saabus oli lahja. Joogipunktis teeninda ennast ise, jätsin mõlemad vahele. Numbrit saades ei öelnud ka keegi midagi, kes kus millal, kiipi tagastades (mina teadsin et tuleb, paar tuttavat ei teadnud sedagi) võttis vastu emotsioonitu kuju, kellelt küsimise peale diplomi ka sai. Kes ei teadnud, jäi ilma. Ehk, ärgem enam korrake seda aastat, tehkem nii, nagu oli eelmisel aastal!

Ei saanud aru kuskohast saab infot nii jooksujärgselt kui ka enne jooksu. Kui küsisin, et kas nüüd on kõik, et kas nüüd koju ära või...mis veel peaks teadama...ei midagi :( tundsin natuke kontvõõrana end, sest esimest korda sellisel üritusel.

Ega ilma vastu pole keegi kaitstud, aga joogipunktides jättis korraldus soovida. Loomulikult ma mõistan neid vabatahtlike, ei ole ju lihtne sellise ilmaga kohapeal mitu tundi oodata, aga nii mõneski punktis jäi mulje, et jooksjat ei oodatut. Aga kokkuvõttes korraldaja ees müta maha.

Maratoni teisel poolel oleks võinud olla 1-2 rohkem söögipunkti, esimesel poolel oli üks maanteekoht joogipunkti juures, kus polnud liiklusreguleerijat ja kust sõitis üks auto suurel kiirusel peaegu ette.

Ilm jättis oma jälje, aga maraton mis jääb meelde. Linna osa võiks rajal rohkem olla, tüütu natukene pikki sirgeid joosta.

Ilmselgelt selge ilmaga tunduks kõik ka võistluse juures parem. Antud juhul keeras just ilm lõpus kõik negatiivsemaks, sest lörtsi ja lumesajuga vettisid riided läbimärjaks ja tugev tuul lõikas külmaga päris teravalt. Hea oli, et vahetuskindad olid pandud taskusse kilekotiga, sest kui märja buffiga suure tuule kätte jäin, oli hea kilekott pähe tõmmata, et tuul kolpa ära ei külmetaks. Sellist vappekülma mis finišis peale tuli ei mäletagi maratonijooksudelt. Samas jällegi nüüd on mida mäletada.

Mõnes TP-s olid soolapähklid kinnise kaanega karbis, võimalik, et seal oli veel midagi. Vihma-ja lumesaju tõttu normaalne, et kaas peal, aga see oleks võinud olla lahtiselt peal. Käed olid nii külmunud, et ei saanud mina neid lahti ja see inimene ei saanud ka aru, miks ma karpi avada tahan. Lõin käega ja läksin edasi. Kõik muu oli korralduse poole pealt super. Ekstreemne jooks, aga kui kodus lõpuks soe sees oli, siis oli hea meel, et joostud sai :)

Kuigi ilm polnud kevadine, aga ise tuled ja jooksed - korraldus tuntud headuses

Väga raskete ilmastikutingimustega superkatsumus. Au korraldajatele!

Ilm oli raja teisel poolel väga ekstreemne: vihm, külm lumi ja tugev tuul. Vägev elamus! Mulle sobis selline ilm. Suur tänu kõigile korraldajatele! Väga lahe jooks.

Stardiala läheduses oleks võinud olla vähemalt üks jooksjatele mõeldud tasuta WC. Radade kaardid olid raskesti loetavad (eriti kohapeal staabis seinale väljatrükitud mustvalge versioon) ja üsna aegunud sisuga aluskaardile joonistatud. Igas joogipunktis oleks võinud olla ka vett, nt Väikese Viigi juures olevas TP2-s sai vaid Coca Colat, mis ei olnud sugugi halb, aga mõni muu variant (spordijook, vesi) oleks olnud samuti oodatud. Mõnes lõigus tuli rada planeerida eespool jooksjate järgi, radadel suunajaid (abiväge) oli iseäranis metsases lõigus napilt. Arvestades kohapeal valitsenud (ilmastiku)olusid andsid korraldajad aga endast parima - pärast lõpetamist pakutud soe supp oli väga hea. Aitäh!