Eesti vanim takistuskross toimus esimest korda 12 aastat tagasi – ajal, mil jooksukalender oli tänavusest märksa hõredam ning võistluse korraldamiseks sai valida endale meeldiva nädalavahetuse. 

Täna on jooksukalender võrreldes 12 aasta taguse ajaga märksa tihedam – valikusse on lisandunud nii takistuskrosse kui tänavajookse.  Polnud ka eelmine nädalavahetus mingi erand – järjestikustel päevadel toimus kaks takistuskrossi, lisaks veel Narva Energiajooks, mistõttu jooksjad pidid paratamatult valima, kuhu minna.  Samasuguste võistluste hajutamine kalendris võiks olla kõigi osapoolte ühine eesmärk, vastasel juhul kaotavad kõik osapooled.  

Kaotas ka Icebug Kõva Mehe Jooks – võistluse osavõtjate arv langes mullusega enam kui 100 jooksja võrra.  2018.a. sai tulemuse kirja 745 võistlejat, tänavu 609.  Loodetavasti on sellest midagi kõrva taha panna ja 2020.a. kalender samasuguste võistluste osas saab rohkem hajutatud.

Ent jooksjate tagasiside juurde.  Jooksjate poolt antud koondhindeks kujunes 9,15, ligilähedane oli ka korraldusele antud hinne (9,08).  Kõige kõrgemalt hinnati stardi-finišiteenindust (9,27) ning auhindu-medaleid (9,19).  Madalamalt hinnati rada (tõenäoliselt mõjutas hinnet rajamärgistus) – 8,19 ja joogi-teeninduspunkte (8,73).

Küsimus – kas võistlus on väärt oma osavõtutasu sai hindeks 8,63.  26 vastuse andnud jooksjast oleks 93% valmis sel võistlusel osalema ka järgmisel aastal.

Jooksjate kommentaarid

Paar korda oli veidi segadus, et kuhu nüüd minema peab, aga vägev võistlus. Kiitus korraldajatele.

Rajamärgistusi oli vähe, kahes kohas sain tänu varasematele osalejatele õige suuna teada.

Rajamärgistus viimastel kilomeetritel jättis soovida! Linte oleks pidanud oluliselt rohkem.

Sitikaga medal meeldis rohkem kui tänavune. Saunas vett peaaegu ei tulnudki, väljs pesemist ei märganud. Aitäh korraldajatele! Tore oli jälle!

Pealtvaatajatele tundus, et kusagilt lõigati- seega keerulistemates kohtades võiks olla lisa suunajaid... Osad lindid olid katki... ja ka lõigati... ;)

Väga positiivne, et olid uued takistused. Hea, et olid ka õigele rajale suunajad ja kohtunikud.

Iga aastane probleem- pesemine peale võistlust. Raja märgistus kohati ikka väga segane. Aga muidu väga tore üritus.

Rajakorraldajate kommunikatsioon oli nõrk raja lõpuosas, hüüa, näita käega, karju,seleta, häguse pilguga võistlejale oli kohati arusaamatu,et mida nüüd tegema peab! Esimene joogipunkt alles 6-ndal kml? Juba varem oleks puhta veega suu mudast puhtaks saada ja kasvõi vett pähekallata. Väga ohtlikud kohad tuleks märgistada( lammutusprahi hunnikutes olid armatuurvardad püsti!). Lõpuosa "redelil" oli selge eelis esimestel,kui redel oli mudast puhas. Medal oli üllatus-super! Toitlustus ok. Meditsiiniline teenindus arusaamatu, suure lunimise peale lasti jahutusgeeli( hästi ei tahaks lasta,sest nii saab ruttu otsa-häbi,häbi), kui põlved kriimused ja ärapõrutatud siis tahaks ju natuke leevendust! Lase siis antiseptikut vms analoogi aga ära hakka virisema mida sul on varuks.

Osalesin teist aastat. Super üritus. Korralikud ja peaaegu ületatavad takistused. Tiigi juures oleks võinud olla märgistus kus servas on vesi madalam. Või pakkuda ka tiigi ületamisel alternatiivvarianti neile, kel vee ees hirmud on ja ujuda ei oska. AITÄH oma abistajatele, kes mind selkorral kaldale aitasid. Samas tean - Kõva Mehe Jooks, ei olegi igaühele. Ja võib olla siis ka mitte mulle, kuna ujuda ei oska. Adrenaliin tuleb aga sisse ja sa lähed ja teed ja vaatad kuidas hakkama saad.

Üliäge medal!!!

Väga hea, et jälle uued ja huvitavad aga siiski jõukohased takistused