Väiksematel jooksuvõistlustel on tänavu hoopis teistsugune roll. Piirangute tõttu on mitmed suuremad võistlused ära jäetud või virtuaaljooksuna korraldatud, väiksemad võistlused toimusid juba mai teisest poolest alates, mil osavõtjate arvu piirangud veel eriti ranged olid.

Kui väiksemad võistlused on ka hästi korraldatud, siis on missioon kenasti täidetud. Ida-Virumaa staadionimaraton selline missiooniga üritus just nimelt ongi. Võistlusel ei ole ambitsiooni tõsta osavõtjate arv kosmosesse, kuid ega väga palju võistlejaid samaaegselt 400 meetrisele staadionile tiirutama ei mahugi. Ent staadionimaratonil on hoopis teine missioon – teha hea korraldusega võistlust ning tasapisi tutvustada ka erinevaid Ida-Virumaa paiku.

Jooksjate tagasiside näitab, et sellega saadakse hästi hakkama.

22 osavõtja üldhinnanguks kujunes 4,80 punkti (mullu 10 punkti skaalas 9,59).  Korraldust hinnati 4,77 punktiga.

Rada ja selle märgistus (NB! Rada=staadion) sai samuti 4,55 punkti. Punktid on kõrged, kuid siiski mõnevõrra madalamad mullusest.

Joogi- ja teeninduspunkte hinnati 4,82 punktiga ning stardi-finišiteenindust 4,91 punktiga.

Auhinnad-medalid teenisid sel korral 4,82 punkti ning küsimus – kas võistlus on väärt oma osavõtutasu – sai 4,73 punkti. Kõik vastanud on valmis sel võistlusel osalema ka järgmisel korral.

Jooksjate kommentaarid

Oli super üritus, eksida polnud võimalik ja iga 400 meetri tagant oli võimalus kosutada ennast. Teeninduspunkti laud oli vajaliku kraami täis, arbuus, pähklid, rosinad, sool jm sööki, lisaks vesi, spordijook, Cola.

Kaasaelajaid oli jätkus samuti raja äärde :)

Korraldaja poolt lootuskiir, järgmisel aastal võiks rajakatte saada uuenduse ehk tartaani alla.

Eelmised aastad, ehk on olnud seda VAU efekti rohkem. Aga super siiski.

Hea emotsiooniga võistlus!

Ilm ilus, korraldus 5 +,

Meeldib, et võistlus natuke ringi rändab. Tore uusi kohti avastada. Iga kord lisandub seetõttu ka natuke uusi osalejaid ja saab uusi tuttavaid. Nii õdusa ja intiimse võistluse puhul on lihtne kaasjooksjatega sõbraks saada. Kõik ju kogu aeg koos.

Plaanisin mitu aastat sinna võistlusele minna ja nüüd lõpuks jõudsingi. Ja saan aru, miks nimetatud võistlust võib gurmeejooksuks pidada.  Sest, et kõik on täpselt nii kui peab. Ja rohkemgi veel, sest ma pole käinud jooksuvõistlusel kus saab pärast istuda kümblustünnis ja veel rajal olevatele võistlejatele kaasa elada. Keset ööd! Superluks.

Suur aitäh korraldajatele ja kõigile abilistele, eriti ringilugejatele. Tegite väga head ja tänuväärset tööd!

Soovilugusid võinuks rohkem lasta. Saatsin neli, kuulsin ühte.

Jooksu ajal joogipunkti raja äärde liigutamine oli hea mõte.

Medal igati ilus ja lausa nimeline, kiitus.

Muud nodi võiks tegelikult vähem olla,  ideaalis võiks neile kulunud vahendeid kellelegi annetada ja sponsoritele oleks nähtavus tagatud.

Täiesti ok võistlus, pole see tiirutamine nii hull midagi, kui  keegi kardab!

Väga tore ja hästi korraldatud jooks. Väikese sõbraliku torke korraldajatele peab siiski lisama, et asi veel paremini sujuks. Kuigi mõningaid asju polegi võimalik ette näha.  Anti korraldajate poolt jooksu särk, kuid paraku see mulle ei sobinud, kuna tegemist oli naiste särgiga. No ei mahtunud mehele, s.t mulle selga, tee mis tahad. Soliidsem iga ka ja kere vähe suurem. Ei olnud siiski hullu. Särk läheb teisele inimesele käiku. Tegemist oli ka vist nn loosipakiga ja loos on loos. Üks asi veel. Vaadake teinekord ka sünnikuupäevasid, ma tean, see ei ole otseselt oluline ja vajalik, kuid ühel inimesel oli 50-s sünnipäev ja tähistas ta seda sünnipäeva algust just Teie jooksul! Ehk oleks väike õnnitlus tema ajast natsa veel maha kärpinud, no seda ei tea muidugi. Jah, see sünnipäev oli minul, selle kommentaari kirjutajal. Muidu pange samal lainel edasi, tore, mõnus ja vajalik jooks!

Üldiselt oli kõik väga hea aga mõned väiksed miinused.

Ei meeldinud vilets rajakate (paratamatus)aga joosta ikka sai. Pisut ebameeldivad olid ka öömaratonil need lõigud, kus vagustust nappis. Edaspidi võiks kaaluda väiksemate solarvalgistite kasutamist.

Meeldiv üllatus oli särk.  Ebameeldiv üllatus oli, et see osutus nii väikseks, et kahjuks selga ei mahu.

Suur tabloo oli liiga kaugel, ei näinud sealt midagi. Ringilugejad üsna passiivsed, pidi neid  ise tagant utsitama, et ikka midagi ütleksid. Samas - tublid noored, et ikka kohal olid ja eriti viimastel ringidel ergutasid.

Foto: Rene Kundla