Tänaseks juba kuues kord! Ühtlasi on see ka ainus jooksuvõistlus, kus ma iga aastaselt tõesti osaleda soovin.

Järgmise nädala tähtsündmust silmas pidades oli eesmärk end mitte tühjaks joosta, samas päris sörkima polnud ka mõtet minna. Läheks ja naudiks?

Ja teate mis? Ma tõesti nautisin. See oli kindlasti mu senise hooaja parim jooks. Mitte tulemuse, vaid enesetunde ja emotsiooni poolest. Maraton tuleb veel parem, eks! See väike positiivsuse süst oli just nagu rusikas silma auku. Täpselt seda mul praegu vaja oligi!

Teadupärast pole maraton koht, kus millegi uuega katsetada ja olles endiselt veidi kimpus sobiva energiageeli leidmisega, kasutasin veel viimast võimalust ja testisin järjekordset geeli. Ma olin siiani veidi viltu vaadanud inimeste peale, kes nii lühikesel distantsil geele manustavad. “Miks ometi?”, ketrasin oma pisikeses peakeses. Ma leian, et sellisel jooksul peaks ühel harrastussportlasel keha enda energiavarudest piisama enam kui küll. Söö enne (ja peale) jooksu piisavalt ning geelid jäta südamerahuga poodi. Pealegi hoiad nõnda täitsa arvestatava summa kokku.

Nüüd olin aga ise üks nendest, kes vahetult enne stardikoridori sisenemist geeli lürpis. Oh well. Eesmärk oli siiski õilis. Geelid mõjuvad organismile erinevalt ja parem teen Jaansoni jooksul ootamatu metsa peatuse kui, et riskin võimalusega kulutada väärtuslike minuteid maratoni rajal.

Positiivne on see, et olen nüüdseks enam-vähem okeid geelid leidnud ja viimasel nädal selle üle pead ei valuta.

Mis jooksu puudutab, siis seekord ei oskagi kuskilt pihta hakata.

Erinevalt Peetri jooksust oli väike ärevus hinges. Mis tähendab joosta kiiresti, kuid seejuures end mitte tühjaks tõmmata? Ma ei oska enda jooksuvormi hinnata ega tea milleks ma tegelikult võimeline olen. Õnneks leidsin rajalt vastused. Kokkuvõttes täpselt paras pingutus –  kerge ei olnud aga varu jäi kindlasti sisse.

Ma ei mõelnud jooksu ajal kordagi, et tuleks need kilomeetripostid rutem ja saaks see õudus juba ükskord läbi (mu tavapärane mõttemuster). Vastupidi, ma naeratasin kaasaelajatele, lõin raja ääres olevale vennalapsele patsu ja lehvitasin kõigile tuttavatele. Mõnus.

Ainus hetk, mis mind hetkeks ärevaks tegi oli 9.nda kilomeetri alguses olev meeleolupunkt, kus noormees mikrofoni teatas: “Tublid olete, kohe täitub 46. minut, jõuate veel väga hea ajaga!” Mida? Mis mõttes? Kuhu see aeg nüüd nõnda kiirelt kadus? Põgus pilk kellale rahustas, stardipaugust oli möödunud 43 minutit ja mul oli aega küll ja küll.

Kui kellal oli tiksumas 49. minut sammusin nägu naerul üle finišijoone. Tehtud.

Nüüd on jäänud veel hooaja viimane võistlus, see kõige olulisem, mille nimel viimased 6 kuud tööd on tehtud.

Näeme rajal!

Numbrites:

Ametlik distants: 10,0 km (minu kell näitas 10,04 km)

Ametlik aeg: 0:48:08 (bruto aeg: 0:48:23)

Tempo: 4:50 min/km

Pulss: keskmine 152 (92%), maksimum 167 (101%)

Anaeroobses tsoonis 0:42:50 (87% ajast)

Koht: 551/1835

Koht naiste seas: 79/763

Eneli valmistub Tallinna maratoniks spordiklubis FB Jooksmine, teda juhendab Kaupo Tiislär.

Foto: Mallor Malmre