Pooltühjad tribüünid, suurte konditsioneeridega maha jahutatud staadion ning keskööl startivad maratoonarid -- kergejõustiku MM-võistlused Dohas on kõike muud kui tavapärased.  Naiste maraton oli esimene vastupidavusala, kus oli näha, kuidas sportlased nende tingimustega kohanevad. 

50 km käimine pole maratonijooksust väga palju erinev, kuid käijatel oli vähemalt võimalus õppida naismaratoonarite kogemusest.

Sel distantsil pronksmedali võitnud Kanada sportlane Evan Dunfee rääkis kohalikule meediale, kuidas ta palavusega toime tuli.

Dunfee märkis, et 50 km distantsil oli 74 joogipunkti ning ta võttis vett rajale kaasa eranditult igast joogipunktist.  „Ma võtsin igast joogipunktist kaasa kaks pudelit vett ja üks-kaks märga käsna.  Igast sportlaste jookidega varustatud teeninduspunktist võtsin ma oma joogipudeli, jääs olnud mütsi, jääd täis kaelasalli ning märja rätiku, mille ma sain oma õlgadele panna.  Ma hoidsin end kogu võistluse ajal märjana.  Ma tundsin palavust ainult 1-2 korda kogu võistluse käigus.  Minu edu võistlusel võib sajaprotsendiliselt põhjendada selle strateegiaga.“

Lisaks oli Dunfee enne starti 10 minutit jäävannis ning starti oodates kehal jääga jahutatud rätikut.

Õnneks on Eestis külm vihm omast käest võtta . . .

Foto: Facebook, Evan Dunfee