Kui tihti te Järvakanti satute? Päriselt? Täpselt nagu Narva jõuan ma korra aastas, juunikuise Energiajooksu ajal, nii on Järvakandi Igamehe maratongi kõige ehedam näide Eestisisesest sporditurismist.  Jah, Järvakandis on klaasivabrik, kuid sa ei lähe ju Kohilassegi paberivabrikut vaatama?  Mis seal veel on?

Laupäevase Igamehe Maratoni järel sain ma teada, et Järvakandis on ütlemata palju toredaid ja südamlikke inimesi, mis kaaluvad üles igasugu vabrikud ja tehased.  Ilmselt on see ka peamine põhjus, miks Järvakandi Igamehe Maraton juba teist aastat järjest jooksjate tagasisides nii kõrgelt skoorib.

Tänavu, mil oma hinnangu andis 42 osavõtjat 180-st, sai Järvakandi Igamehe maraton jooksjatelt koondhindeks 9,98 punkti kümnest võimalikust.  9,98! Selline skoor tekib siis, kui 41 osavõtjat hindavad võistlust maksimumhindega ning üks paneb üheksa. 

Võistluste korraldust hinnati 9,86 punktiga.

Mullu pälvis Järvakandi Igamehe maraton väikeste jooksuvõistluste kategoorias (kuni 250 osavõtjat) teise koha, kuid sel aastal on teistel võistlustel 9,98-st punktist kõrgemat hinnet juba väga keeruline saada.

Järvakandi Igamehe maraton tiirutab sealses alevis 4,2km pikkusel ringil ning rada on väga lauge profiiliga.  Ühtegi küngast tee peale ei jää. 

Raja serva jäävad väikeasulale tüüpilised vaatamisväärsused – Konsumi pood, kultuurikeskus, saun ja koolimaja, kuid valdav osa distantsist kulgetakse eramajade vahelistel tänavatel.  Erinevalt tavalistest Eesti jooksuvõistlustest – eramajadest olid välja tulnud inimesed, sättinud tänava äärde lauakese ja pakkusid sealt võistlusest osavõtjatele juua-süüa ning ergutasid möödujaid.  Kordagi ei tekkinud sellist tunnet, et jooksjad jooksevad kusagil omaette ning see ei lähe kellelegi korda.

4 kilomeetrise ringi peal oli vähemalt 5-6 sellist isetegevuslikku joogipunkti.  Mis tähendas seda, et sul oli palava ilmaga võimalik sisuliselt iga 500-700 meetri järel jooki võtta.  Ühte joogipunkti oli kogunenud vähemalt 20 inimest – mängiti muusikat, rahvas elas kaasa, pakuti süüa-juua.  Täpselt nagu välismaal, kus inimesed jooksjatele naeratavad.  Jäi mulje, et inimestele, kes joogipunktides olid, MEELDIS seal olla ja seda kõike teha. 

Harjumatu oli ka see, et osavõtjad elasid üksteisele kaasa.  Jooksid kellestki mööda ja sulle hüüti järele!

Küsisin võistluse korraldusega seotud Eesti kaitseväe brigaadikindrali Martin Heremi käest, et kuidas on saadud kohalikud inimesed võistlejatele kaasa elama ning joogipoolist pakkuma.  Martin märkis, et peale esimest maratoni, millest võttis osa vist kaheksa jooksjat, jagati trassi peale jäävate majade elanikele infot, et tulekul on üks suurem jooksuvõistlus ning tore oleks, kui joogipoolise jagamisega kaasa tuldaks.  Eks oma rolli mängisid ka isiklikud suhted, kuid kohalikud tulid mõttega kaasa ning nüüdseks on see juba igati harjumuspäraseks muutunud.

Joogi-teeninduspunktide tegevus kajastus ka jooksjate tagasisides – see küsimus sai 9,88 punkti.

Rada ja selle märgistus said hindeks 9,57 silma, samapalju teenis stardi-finišiteenindus.  Kõige madalam hinne oli sel korral 9,52 – auhinnad-medalid said niipalju punkte.

Küsimus – kas võistlus on väärt oma osavõtutasu – sai hindeks 9,88.

Jooksjate kommentaarid

Parimatest parim maraton!

Tervitustants oli väga hea.

Korraldaja poolne informatsioon (FB, meili teel) oli väga hea. Pidevalt hoiti võistlejaid kursis korraldusliku poolega. Järvakandi inimesed oli üks suur osa sellest jooksuüritusest. Iga nurga peal oli võimalus end kasta või vastavalt maitsele jooki/sööki manustada :). Medal oli asukohale vastav (klaasist). Suur aitäh korraldajale ja elagu Vellod!!!! :)

nii toredat ja kokkuhoidva ja toreda tiimiga läbiviidud üritus koos esmakordselt Järvakandi külastusega oli täielik elamus! Jätkake samas vaimus, tuleme järgmine kordki!

Aitäh Järvakandi Wellod ja väga toredad kaasaelajad!

Väga soe ja mõnus jooks. Alevirahva kaasaelamine lihtsalt liigutav. Erilised tänud väsimatutele moosekantidele iga ringi 4. km alguses! Tasub kindlasti veelkord väisamist.

Kõik oli suurepärane!