„Kuhu sa lähed,“ küsis naine oma abikaasalt.

„Ah, prügi viima,“ sõnas mees ning naases mõni tund hiljem lõbusas ja ülevas meeleolus.

Prügi viies naljalt enam ekslema ei minda, küll võib selline asi paraku juhtuda jooksuvõistlusel. Tänapäeval, maastiku- ja ultrajooksude buumi ajal on tavaline, et jooksuürituste rada kulgeb seal, kus tavaliselt ükski inimene ei liigu ning rajamärgistuski võib olla askeetlik.

57aastane Earl Blewett, kogenud Ameerika ultrajooksja, ühel sellisel 100 miili ehk 160 km pikkusel jooksuvõistlusel nädalavahetusel kaotsi läkski. Florida rahvuspargis, saja aasta vanuste metsade vahel kulgenud jooksuvõistluse rada ei olnud õnneks 160 km pikkune, vaid ca 5,5 km pikkune jooksuring, mida võistlejad pidid 29 korda läbima.

Ent ka sellisel rajal võib halva õnne korral ära eksida.

Kui selgus, et Blewett oli rajal kaotsi läinud, saatsid korraldajad oma tiimi liikmed ja teised vabatahtlikud jooksurajale mõlemas suunas liikuma, lootes enam kui 80 ultramaratoni kogemusega jooksja üles leida. Ent kui järgmise päeva hommikuks polnud meest veel leitud, kutsuti appi politsei ja päästeteenistus koerte, droonide, helikopterite ning soojusanduritega. Lõpuks mees leitigi, natuke segaduses, kuid õnneks siiski täie tervise juures. Ilmselt oli Blewett õisel rajal vale pöörde teinud.