Tänapäeval on väga keeruline leida autot, millel puudub igasugunegi lisavarustus.  Püsikiirusehoidja – normaalne! Istmesoojendus – mõnus!  Kesklukustus – elementaare ju! Osa sellest on muutunud juba nii igapäevaseks, et seda ei nimetata enam lisavarustusekski. 

Jooksmisel kasutame me samuti lisavarustust, mis on meile samuti nii loomulikuks muutunud, et kuidagi harjumatu on jooksumütsi või -kindaid, pudelivööd või jooksukella lisavarustuseks nimetada.  Lähed jooksma ja paned selga jooksuriided ja jalga tossud ning käele pulsikella.  Pähe suskad mütsi, külma ilma korral lükkad käed kinnastesse ja pikema jooksuotsa puhul võtad kaasa joogipudeli.  Elementaarne ju!

Kogu see lisavarustus teeb ju treeningu mugavamaks ning jooksmise mõnusamaks.  Võtame või jooksumütsi – pea kaudu toimub 60-70% meie organismi soojusregulatsioonist ehk siis nt. külma ilmaga eraldub kolmveerand keha soojusest nimelt just pea kaudu.  Seetõttu vajame mütsi nii külma kui palava ilmaga. Ühel juhul kaitseb müts meid jahtumise, teisel juhul kuumenemise eest.  Mõlemal juhul peab müts olema niiskustjuhtivast Dri-Fit materjalist – müts täidab siin sama rolli nagu teisedki kehaga vahetus kontaktis olevad riietusesemed. 


Soojema ilmaga joostes pakub müts loomulikult kaitset päikesekiirguse eest ning hoiab pea jahedamana.  Ent isegi sügiseste ilmadega, mil päikest vähem näha, on nokatsil täita ka teine oluline funktsioon.  Nimelt kaitseb korralik jooksumüts sinu silmi higi eest – ilma mütsita joostes võib soolane higi su silmad hõlpsasti kipitama panna ning rikkuda muidu hea jooksuelamuse.

Kinnaste puhul on samuti olulisteks omadusteks niiskusjuhtivus ja soojustus. Head lisadetailid on helkurribad, mis käte liikudes eriti hästi jooksja nähatavaks teevad. Käte soojas hoidmine on külmas sama oluline kui pea kaitsmine.  Külma ilmaga tuleb hoida soojas just need kehapiirkonnad, mille kaudu eraldub väga palju keha soojusest – käte ja jalgade kaudu eraldub kuni 30% sinu keha soojusest. 



Jooksuvõistlusele (või mõnevõrra pikemale jooksuotsale) minnes on hea riietudes meeles pidada nn. 10 kraadi reeglit – pane selga selline riietus, mis tundub sulle sobiv hetke temperatuurist 10 kraadi võrra soojemas ilmas jooksmisel.  Ehk siis – kui õues on sooja 10 kraadi ja ees ootab näiteks 10 km jooks, siis piirdu julgelt lühikese jooksuriietusega – seda sa ju kannaks 20 kraadise ilmaga õues olles.

Kindad võid vaatamata sellele jooksu alguses kätte panna – neid on jooksu esimestel kilomeetritel keha temperatuuri tõustes kerge käest võtta.

Kui jooksutreeningu pikkus ületab ühe tunni, võiks kaasas kanda joogipudelit. Kõige mugavamaks mooduseks on kasutada pudelivööd, mis on spetsiaalselt jooksmiseks disainitud – neis on raskus terve vöö ulatuses ühtlaselt ära jaotatud, mistõttu liitrise vedelikukoguse vööl kandmine on oluliselt kergem ja mugavam võrreldes näiteks kahe pooleliitrise pudeli käes hoidmisega.  Takjaribaga kinnitusega pudelivöö ei hakka joostes tavaliselt ka puusadel hüplema ning neil on enamasti ka lisatasku muu vajaliku, näiteks võtmete või telefoni hoidmiseks. Väikeste pudelite eeliseks on seega mugavam asetus ümber keha, kuid ka võimalus kaasa võtta erinevaid jooke. Näiteks eraldi spordijooki ja vett.

Kellamaailmas on aset leidnud vägagi huvitav trend – järjest vähem inimesi kannab igapäevaselt käel tavalist kella – aega näed ju ka mobiililt – ent järjest rohkem inimesi kasutab jooksmisel spetsiaalset spordikella.  Tõenäoliselt oleme peatselt jõudmas olukorda, kus spordikellasid ostetakse tavakelladest rohkem.  Põhjusi selleks pole vaja kaugelt otsida – võimaldab ju spetsiaalne jooksmiseks mõeldud spordikell väga palju enamat lihtsast aja näitamisest. 

Jooksukella ostmisel tuleks endalt küsida – mis mulle jooksu jälgimisel oluline on ning sellest lähtuvalt ka oma valik teha.  Näiteks – kas minu jaoks on oluline teada, kui mitu kilomeetrit ma trennis läbin? Erinevad mobiiltelefonides töötavad jooksurakendused mõõdavad küll läbitud vahemaad, kuid GPSiga spordikell teeb seda märksa täpsemalt ning mugavamalt. 



Kui spordikell on võimeline mõõtma läbitud vahemaad, siis on ta võimeline mõõtma ka sinu jooksukiirust.  Jooksutreeningud on efektiivsemad, kui jälgid spordikella abiga südame löögisagedust ning hea motivatsioonipuraka annab peale jooksu ka kulutatud kalorite vaatamine. 

Nike + spordikell võimaldab kõike eelnevat ning selle spordikella muudab atraktiivseks tema lihtsus – jooksu salvestamiseks pole vaja käia läbi erinevaid menüüsid – spordikella käivitamiseks piisab ühest nupuvajutusest ning teist samapalju läheb vaja jooksu salvestamiseks.  Nike + spordikella arendamise taga on ka koostöö navigatsiooniseadmete tootja TomTomiga. 

Kellaga sama-aegselt toodi turule ka Nikeplus nutitelefoni äpp, mis annab kõrvaklappide kaudu ka pidevat infot jooksukiiruse, aja ja distantsi kohta. Iga Nikeplus´iga läbitud treening on võimalik üleslaadida www.nikerunning.com keskkonnas. Nikeplusi kogukond motiveerib sind rohkem jooksma – saad ennsat võrrelda sõpradega, osaleda foorumites, jagada kogemusi, soovitada jooksuradu või muusikat.

Ka projekti Eesmärgiks SEB Tallinna Maraton jooksjate treeninguid on olnud võimalik Nike+ keskkonnas jälgida.  Kui sa kasutad Nike+ keskkonda võid esitada sõbrakutse Annikale (AnnikaM100), Triinule (TriinP), Raunole (ruunoo), Jaanale (Jogisuu), Gerlyle või Moonikale (moonikap) ja jälgida, milliseid treeninguid on läbinud SEB Tallinna Maratoniks valmistuvad jooksjad.