Juuni oli ilmselt üks minu elu ägedamaid jooksukuid.😊

Kui aasta alguses sain teada, et olen valitud maratoniprojekti, olin juba varem kirja pannud end Saaremaa SunRunile, mis on 186 km tiimijooks ümber Saaremaa. Hiljem selgus, et samal päeval toimub ka Narva Linna Jooks. Ausalt öeldes mõtlesin päris pikalt, kas peaksin SunRunist loobuma, olen ju ikkagi maratoniprojektis ning tundus, et peaksin keskenduma ainult oma maratoni ettevalmistusele. Lõpuks otsustasin siiski Saaremaa kasuks. Olin oma tiimile siiski juba lubanud, et tulen ehk see tundus õige otsus. Tagantjärele võin öelda, et see oli üks parimaid otsuseid üldse.

Start oli kell neli hommikul Kuressaares. Jooksime mööda Saaremaa rannikut paduvihmas ja tugevas tuules, raja asemel olid suured lombid ning kuivaks ei jäänud ilmselt mitte keegi. Aga see oli nii uskumatult lõbus! Kokku kogunes minu jalge alla umbes 30 kilomeetrit ning kui kogu tiimiga finišisse jõudsime, säras mõnus päike. ☀️

See päev tuletas mulle meelde, et jooksmine ei tähenda ainult isiklikke rekordeid ja raskeid treeninguid. Jooksmine on inimesed, ühised eesmärgid, erinevad rajad, seiklused ja emotsioonid, mida ükski kell ega tulemus ei mõõda. 🥰

Ja nagu sellest veel vähe oleks olnud, ootas nädal hiljem ees legendaarne Tipust Topini, 351 km pikkune teatejooks läbi Eesti. Jälle laupäeva hommik, jälle paduvihm. Talvejope seljas seisin Munamäel ja saatsime oma tiimi esimese jooksja rajale. Tõesti ei olnud sel hetkel ühtegi teist kohta, kus ma oleksin rohkem tahtnud olla.

Minu osaks jäi seekord umbes 45 kilomeetrit, kuid kõige väärtuslikumad polnudki need kilomeetrid, vaid kõik emotsioonid nende kilomeetrite vahel. Kõik on väsinud, magamata ja kuskilt valutab, aga sellest hoolimata elatakse igale jooksjale kogu südamest kaasa, vahet ei ole, kas tegemist on oma tiimikaaslase või täiesti võõra inimesega. See ühtekuuluvustunne on lihtsalt uskumatu. 🫶

Juuni lõpus jõudsin käia ka Leedus. Läksin oma tavalisele pühapäeva hommikusele pikale jooksule, kui avastasin ühel hetkel, et olen sattunud keset kohalikku Roosa Supi festivali, mille raames toimus jooksuvõistlus, kus kõik osalejad olid kostüümides. Ühel hetkel jooksis mulle vastu Ämblikmees, kes lõi plaksu ja jätkas oma rada. Sellised täiesti ootamatud hetked on need, mis jäävad kõige paremini meelde ja mida saan kogeda just tänu jooksmisele.

Kui ma juuni kuule tagasi vaatan, saan aru, et jooksmine on tegelikult palju enamat kui ainult oma aja tagaajamine. Kui sa just maailmarekordeid ei püüa, siis ei määra üks, kaks või kolm minutit sinu jooksurõõmu. Selle loovad inimesed, ühised seiklused, uued kohad, vihmased hommikud, pikad autosõidud, kaasaelamised ja kõik need emotsioonid, mida ükski tulemuste tabel ei näita. 🌻

JUST sellepärast armastangi ma jooksmist!

Maarja valmistub Swedbanki Tallinna maratoniks spordiklubis Wellrun ja teda juhendab Taivo Püi.

Projekti Eesmärgiks Tallinna maraton toetavad Spordiürituste Korraldamise Klubi, Nike maaletooja AS Jalajälg, PRINGSTORE Spordipood, Kiirus spordiprillid/Skiwax. Sportlasi juhendavad treenerid klubidest FB Jooksmine, Sparta, WellRun ja Kuldne Tervis. Projekti ühistreeninguid pildistab Elis Kaurson. Eesmärgiks Tallinna maraton projekti koordineerib Eesti suurim harrastusspordiveeb Marathon100.