Maratonini ehk Eesmärgiks Tallinna Maratoni projekti lõpuni on jäänud vaid paar nädalat. Uskumatu kui kiiresti on see aeg läinud. Selle aja jooksul on minu ümber tekkinud nii palju toredaid inimesi, kes elavad kaasa ja uurivad ikka aeg-ajalt, kuidas ettevalmistused lähevad. Alati jõuab jutt välja ka selleni, et mis siis peale projekti saab ja põhiküsimus on „kas siis läheb lihtsamaks?“. Minu jaoks on tegelikult vastus olnud ilmselge juba hetkest, kui tundsin, et ma olen tänu projektile ja Toomas Tarmi juhistele ja kavale nii-nii palju arenenud ja paremaks jooksjaks saanud. Ja jooksust on kujunenud harjumus nagu hommikuti hammaste pesu. Ehk vastus on - minu jaoks ei saa Tallinna Maratoni eesmärgi saavutamisega mitte midagi läbi, vaid saab alguse midagi uut.

See teadmine süvenes veelgi kui lugesin puhkuse ajal raamatut „Atomic Habits“ (eesti keeles Aatomharjumused). Üsna ootuste vabalt lugema asudes tõdesin juba esimeses peatükis, et see raamat sobitub super hästi käimasoleva projektiga ja just praeguse ajaga. Toon välja kaks olulisemat mõtet, mille raamatust üles noppisin:

Kui tahad luua uut harjumust, siis liitu seltskonnaga, kus see harjumus on juba tavapärane. Check! Sparta jooksugrupp. Ilma grupitrennide ja kambavaimuta oleks olnud oluliselt raskem kava järgida ja muudele ahvatlustele järgi anda.

Kui tahad mingit eesmärki saavutada, mis on seotud uue harjumuse loomisega, siis peaksid seda sõnastades siduma selle enda olemuse ja identiteediga mitte konkreetselt saavutuse iseendaga. Selliselt eesmärki sõnastades muutub see palju isiklikumaks ja harjumuse juurutamine tekitab vähem stressi. Näide: Kui tahad joosta maratoni, siis ära sõnasta seda nii et „tahan joosta maratoni“ vaid „tahan saada paremaks jooksjaks“.

Ehk tänu projektile on jooksmisest kujunenud nii tugev harjumus, et siit saab ainult paremaks minna! Enesetunne on hea, põnevus ja ootusärevus kasvab. Nüüd jääb üle vaid keha eest hoolitseda (toituda õigesti, puhata, hoida treeningkoormust) ja kulgeda mõnuga stardi poole.

Fotod: Mallor Malmre