Maratonijooksu buum sai Eestis alguse 2010.a., mil Spordiürituste Korraldamise klubi võttis Tallinna maratoni kavva maratonidistantsi.  Paljud jooksjad leidsid ennast maratonirajalt, kes kihlveo tulemusena, kes soovides vähemalt korra elus see väljakutse vastu võtta. 

Maratonijooksjate arv kasvas jõudsalt – paar aastat tagasi läbis maratoni Eestis esmakordselt enam kui 2000 inimest.  Ka mullu kasvas maratoniharrastuse populaarsus – 2015.a. läbis maratoni 2294 Eesti jooksjat ehk ligi 250 jooksjat enam kui tunamullu.

Ent kuidas on läinud tänavu? Võtsime numbrid kokku ja üllatusime . . .

2. oktoobri seisuga on 2016.a. maratoni läbinud 1938 Eesti jooksjat, 474 naist ja 1464 meest. Jah, maratoni jooksmine on jätkuvalt väga macho värk.

Ent võrreldes aasta esimese üheksa kuu statistikat 2015.a. sama perioodi numbritega on näha, et tänavu on maratoni läbinud mullusest vähem jooksjaid.  Mullu samal ajal oli 42,2 km ette võtnud juba 2068 jooksjat ehk siis ühe aastaga on maratonirajalt kadunud 130 jooksjat.  Loomulikult – aasta pole veel läbi ning mitmeid maratone veel tulemas.

Samal ajal on rõõmustav näha, et lühemate distantside jooksjate arv on aastaga jõudsalt kasvanud ehk teisisõnu – jooksjaid tuleb võistlustele jätkuvalt juurde.

Näiteks aasta esimese üheksa kuuga on poolmaratoni läbinud 4892 Eesti jooksjat, mullu samal ajal oli see number 4081.  Tänased poolmaratoonarid on aga tulevased maratoonarid.

Ka 10km jooksjate arv on jõudsalt kasvanud.  Selle distantsi on 2016.a. läbinud juba 12 801 Eesti jooksjat, mullu samal ajal oli number 500 võrra väiksem.

Ehk kokkuvõtteks.  Kuigi tegemist on aasta esimese üheksa kuu andmetega, võib heameelega tõdeda, et jooksmise populaarsus Eestis on jätkuvalt ülesmäge minemas ja lühematel distantsidel osaleb järjest rohkem inimesi.   Maratoonarite arvu kasv saab tõenäoliselt olema tänavu minimaalne või isegi negatiivne, kuid jooksjate arvu kasvu tervikuna see väga palju ei mõjuta.

Foto: Heiki Rebane