Kaupo Sasmin hilines starti, kuid võitis sellele vaatamata Amsterdami poolmaratoni.
Kaupo Sasmin võitis eilse Amsterdami poolmaratoni tulemusega 1.09.02 vaatamata sellele, et hilines võistluse starti. Enam kui 14 000 osavõtjaga Amsterdami poolmaratonil startisid võistlejad eeldatava lõpuaja järgi moodustatud stardigruppidest. Ent suurest osavõtjate arvust tingituna võttis õigesse stardikoridori jõudmine liiga palju aega. Seetõttu ei saanud Sasmin startida eliitjooksjate grupist, vaid oli sunnitud alustama pool tundi aeglasemate võistlejatega samast stardigrupist.
Kuivõrd Amsterdami poolmaratonil fikseeriti võistlejate lõpukohad netoaegade järgi ehk siis võttes arvesse reaalset stardijoone ületamise hetke, oli ka tagant startides võimalik võistlusel etteotsa jõuda. Kaupo sõnutsi läks stardisaginas tõenäoliselt kaotsi ka isiklik rekord, kuivõrd distantsi vältel pidi oma tempo säilitamiseks aeglasematest jooksjatest paremalt ja vasakult mööda jooksma.
„Oleks võinud joosta 1.08 algusesse või isegi alla . . . ,“ kommenteeris Kaupo eilset võistlust. „Uus kogemus. Trügimist oli päris palju. Jooksin 3.10-3.15 min/km tempos, kuid samas jooksid ka 4.20-4.30 min/km tempos jooksjad. Neist möödumine võttis päris palju aega..“
Slaalom jooksurajal kajastus ka Kaupo vaheaegades – esimese 5km läbimiseks kulus aega 16:47, järgmine võttis juba 32 sekundit vähem aega (16.15).
Kaupo Sasmin edestas teiseks tulnud Belgia sportlast Ruben Geysi lõpuks kümne sekundiga. Kolmandaks tuli Soome jooksja Niklas Wihlman (1.09.22).
Juba käesoleval neljapäeval ootab Kaupo Sasminit jalaoperatsioon. Sportlast terve suve vaevanud Achilleuse kõõluse põletik nõuab kirurgilist sekkumist.
„Kui jooksed 160km nädalas on jalg päris valus,“ sõnas Sasmin. „Kui teha trenni korra päevas, siis pole viga, kuid suuremate mahtude juures ja lõigutrenne tehes hakkab segama.“
Eelmine, kolm aastat tagasi tehtud samasugune operatsioon sundis Sasmini jooksurajalt eemale neljateistkümneks nädalaks, kuid sportlane loodab sel korral rajale kiiremini naasta. Kiiremat lõikusest taastumist peaks võimaldama plasmasüstid. Sasminit opereerib dr. Madis Rahu.
Eilne poolmaraton oli Amsterdamis vaid kõrvaldistantsiks, mis ei väärinud isegi eraldi autasustamist. Põhidistantsiks oli loomulikult maraton, mille võitsid Bernard Kipyego (2.06.19) ja Joyce Chipkirui (2.24.11) Keeniast. Võitjad kurtsid küll mõnevõrra jahedaid ilmaolusid – sooja oli 8-9 kraadi ning aeg-ajalt kostitas jooksjaid ka väike uduvihm.
Eesti jooksjaid oli maratoni stardis 25 ning neli neist lõpetasid ka kolmest tunnist kiiremini. Eestlastest viiendana lõpetanud Tambet Allikul jäi väga vähe puudu Eesti 60.a. vanuste maratoni tipptulemusest. Maratoni esimese poole ajaga 1.25 läbinud Allik väsis kahjuks distantsi teises pooles ning lõpuks märgiti tema tulemuseks 3.05.58. Sellest ajast on 60-aastastest ja vanematest Eesti jooksjatest kiirem olnud vaid Matti Viisimaa, kes läbis 2004.a. Amsterdami maratoni ajaga 3.04.22.
Eesti jooksjate eilsed maratonitulemused
02:55:04 | Kristjan Enno | M | M40-44 | |
02:55:23 | Riho Kirsipuu | M | M23-34 | |
02:57:48 | Alo Kelder | M | M40-44 | |
02:59:07 | Leivo Sepp | M | M40-44 | |
03:05:58 | Tambet Allik | M | M60-64 | |
03:06:35 | Lilian Raspel | N | N35-39 | |
03:07:05 | Risto Tamme | M | M35-39 | |
03:09:07 | Anti Toplaan | M | M45-49 | |
03:32:32 | Janek Oblikas | M | M40-44 | |
03:34:55 | Tarmo Reineberg | M | M40-44 | |
03:42:20 | Helle Hallik | N | N23-34 | |
03:55:46 | Margus Simson | M | M35-39 | |
04:03:49 | Kirsti Vaabel | N | N40-44 | |
04:05:00 | Jekaterina Pihlak | N | N45-49 | |
04:05:31 | Urmas Kokk | M | M50-54 | |
04:13:35 | Jaanus Johanson | M | M40-44 | |
04:13:51 | Triin Nurm | N | N23-34 | |
04:20:12 | Alari Leevit | M | M35-39 | |
04:28:31 | Jaanus Mäekivi | M | M35-39 | |
04:29:44 | Galina Gladõsheva | N | N50-54 | |
04:30:33 | Maichl Suur | N | N35-39 | |
05:01:22 | Tiina Säälik | N | N45-49 | |
05:26:29 | Jüri Marcinkevicz | M | M45-49 | |
05:51:32 | Leili Teeväli | N | ||
13:28:46 | Toomas Ronk | M | M40-44 |
Fotol Kaupo Sasmin kevadisel Stockholmi maratonil.