Jooksmise kasulikest mõjudest on tehtud mitmeid uuringuid.  Jooksmine pikendab eluiga, aitab kaalu kontrolli all hoida, teeb sind targemaks ja õnnelikumaks, jne, jne. Kuid mida sa teeks, kui ühtäkki selguks, et jooksmine on sinu tervisele hoopis kahjulik? Kas sa tõstaks ketsid varna?

Värskes uuringus just selline küsimus ultrajooksjatele esitati ning vastused olid üllatavad.  Küsimus, millele jooksjad vastasid, oli järgmine – kui sa saaks teada, et ultramaratonid on sinu tervisele kahjulikud, kas sa lõpetaks ultradistantsidel võistlemise ja treenimise? 1349 vastanud ultrajooksjast koguni 74% vastas „ei“, s.t., kolmveerand ultrajooksjatest jätkaks oma harrastusega ka siis, kui see oleks nende tervisele kahjulik. . .

Martin Hoffmani ja Rhonna Krouse poolt ajakirjas Research in Sports Medicine avaldatud uuringu pealkirjaks oli „Ultrajooksjate ultrakohustuslik jooksuharrastus.“  Uuringu läbiviinud teadlaste väitel jätkaks tervistkahjustava harrastusega eeskätt need keskmisest nooremad jooksjad, kes ei ole abielus ja kel ei ole lapsi.

Nimetet uuring ei keskendunud loomulikult küsimusele, kas ultrajooksmine kui harrastus on tervisele kahjulik, vaid pikkade distantside läbimisega seotud psühholoogilistele aspektidele. 

Eks uuringu tulemusi tõlgendades jääb alati võimalus kahelda uuringu metoodikas ja küsimuste sõnastuses, kuid ilmselt pole vastused peale väikest järelemõtlemist enam väga üllatavad – jooksmine ning sellest saadav heaolutunne on sõltuvust tekitavad. 

Ehk siis – kas sina jätkaks jooksuharrastusega, kui sa saaks teada, et see on sinu tervisele kahjulik?