Liiga pikk jooks liiga hilja… või siiski mitte?

Järvejooksude sarja Ülemiste järve jooks läks veidi pikaks – 34 km ja pea 3 tundi.

Sel aastal pole pikkade jooksudega vedanud

Öeldakse, et maratoniks valmistuva jooksja üks olulisemaid trenne on pikk jooks. Paraku on minu nädalavahetused möödunud kas vigastuste küüsis vaeveldes või mõnel võistlusel kiiresti joostes. Seega korralikku pikka jooksu nagu ei olegi teha saanud. Kahju :-)

Selle vea pidin parandama, nui neljaks! Või jäin nüüd sellega liiga hiljaks? Mina ütleks nii, et parem hilja kui mitte kunagi (või hiljem kui 2 nädalat enne maratoni :-)

45. jooks ümber Ülemiste järve

Järvejooksude sarja viimaseks etapiks oligi mul välja juurutatud üks isemoodi kaval plaan. Jooksen kodust Tallinna veepuhastusjaama kohale, teen ühe tiiru ümber Ülemiste järve ning lippan rahulikult koju tagasi.

34,4 km pikkune teekond, milles 13,8 pisut kiiremat kilomeetrit

Mõeldud – tehtud! Trotsides tuulist ja vahelduvate vihmahoogudega vürtsitatud ilma, asusin teele. Teekond oli pisut üle 34 kilomeetri pikk ja võttis aega veidi alla kolme tunni. Sealhulgas 13,8 km tempokamat jooksu:

Aeg – 58:31, keskmine tempo – 4:15 min/km, koht üldarvestuses – 109, lõpetajaid kokku 806.

Kõiki tulemusi vaata Marathon100 andmebaasist. Link Garmin Connecti, kus näha jooksu detailsemad andmed.

Top 100 hulka seekord asja ei olnud ning ütlen ausalt – ega ei lootnud ka. 10 kilomeetrit oli juba jalgades ning teised 10 ootasid pärast finišit veel ees. Päris kummuli ei raatsinud end seekord joosta, sest jalakesed pidid mind veel koju ka kandma :-)

Ülemiste veepuhastusjaamas asuv võistluskeskus

Kuigi – tuuline ilm tegi jooksu pisut keerulisemaks ning ma ei olnud absoluutselt arvestanud selle võistluse “künkliku” lõpuga. Viimased kolm kilomeetrit ei olnud kerged ning see tegi kogu võistluse üpris kurnavaks. Aga vedasin umbes maratonitempos lõpuni välja, täpselt nagu plaanis oli . :-) Pärast finišit pikalt muljetama ei jäänud ning asusin kiirelt kodu poole teele.

Kohale jõudes andis aga organism märku: “Nüüd, sõbrake, on toss väljas!” Pea kolme tunnise rassimise jooksul tarbitud ühest 40g teraviljabatoonist ja kolmest topsist veepuhastusjaama kraaniveest jäi ikka häbematult väheks! Vajusin diivanile lössi nagu tühjaks pigistatud sidrun. Energia oli nii otsas kui veel olla sai.

Tegin ka huvi pärast ühe eksperimendi – astusin enne teele asumist kaalule ning sama tegin ka kohe tuppa tagasi jõudes. Kolme ja poole tunniga (pool tunnikest läks enne starti edasi tagasi tammumisele) olin kaotanud tervelt 3 kg! Valdav enamus kadus arvatavasti naha kaudu – higistasin selle lihtsalt välja. Ärge seda ise järgi tehke ja jooge ikkagi pika treeningu ajal piisavalt!

Mis edasi?

Nüüd, kui SEB Tallinna Maratonini on jäänud veel 2 nädalat, tuleb hakata korralikult treeningmahtu maha kruttima. Kiirustrennid ja jooksja harjutused jäävad veel plaani, aga nende kestus on tublisti kärbitud.

Salatsema ei hakka, visake pilk peale :-)

Trenniplaan viimasteks nädalateks

Huhh… Kokkuvõtteks pean tõdema, et ega mul kahe nädala pärast seda maagilist kolme tunni piiri kerge alistada pole. Aga selle võtan omale eesmärgiks, olenemata mis viimaste nädalate jooksul ette tuleb.

Jõudu ja jaksu kõigile ning suur aitäh sõpradele-toetajatele-kaasaelajatele!