Treeningud lähevad hästi. Olen avastanud, et mulle meeldib joosta varahommikul kella seitsmest või õhtul hilja alates kella kaheksast. Nendel kellaaegadel on jooksurajal vähem rahvast ja koeri, saab rahulikult oma kava joosta.

Treeningud

Ühtegi trenni ei ole siiamaani vahele jäänud. Olen vahetanud trennipäevi ja vabu päevi omavahel, mõnel päeval on vaja kuskil olla, kus trenni ei saa teha või on meeletu migreen, mille ajal trenni tegemine ei tule kõne allagi.

FB Jooksutrenni jõuan viimasel ajal harva, selles on süüdi minu töö. Tööpäev lõpeb kell 18.00, täpselt samal ajal kui hakkab trenn. Kuna kambaga on lihtsam ja mõnusam treenida, siis olen vahel varem töölt ära hiilinud ja ikkagi trenni läinud.

Treeningkavad lähevad iga kuuga raskemaks, laupäeviti on jooksmine kuni 2 tundi ja lisandusid ka Fartlek trennid + mäkkejooksud.

Väike kokkuvõte

•    Veebruar - tõmbasin uude telefoni uue rakenduse Endomondo - 44,30 km, 4:13.17, 2080 kcal.

•    Märts - 102,31 km, 10:40.09, 4774 kcal + 5 FB Jooksutrenni kus telefoni rakendust ei kasutanud ja vana kella ei usaldanud.

•    Aprill - 186,49 km, 19:07.50, 8690 kcal + 2 tundi ujumistrenni, 1 FB trenn. Ostsin uue kella Polar M400.

•    Mai - 80,59 km, 8:25.51, 4478kcal+ kuu ei ole veel lõppenud

Nagu näha siis kilomeerteid tuleb iga kuuga rohkem. Pulss püsib normi piires ehk siis trenni ajal 135-155. Võistluse ajal on pulss 169-183.

Viimsi jooks

Poolmaratone olen nüüdseks juba jooksnud (pean märkmikust kontrollima) 5 korda. Eelmine aasta 2 ja see aasta juba 3 korda.

Iga kord võistlusele minnes ei sea ma endale suurt eesmärki, peamine eesmärk on olla vähemalt üks minut kiirem, siis olen juba enda jaoks võitja.

Väljas on ilus ilm, päike paistab ja vihma ei saja, täiuslik. Migreen on mind jälitanud juba paar päeva, seda ka täna, võtan paar valuvaigistit, natuke hiljem veel kaks tükki, valu hakkab järgi jääma, tundub et tuleb tore päev.

Kuna oli veidi jahe, siis hakkasin tegema venitusi ja soojendusharjutusi veidi vähem kui tund aega enne starti.

Staadionilt tuttavaid nägusid otsides nägin, et FB Jooksutrenni poisid teevad staadioni ringe, ühinesin nendega ja tegin vist kaks ringi koos venitusharjutusega.

Loomulikult tuli teemaks lõpetamise aeg,  kuna Katrin Lehtpuu (SEB Eesmärgiks Tallinna Maratoni jooksja) tegi Vändras hea aja 1,35 siis ega ma saa kehvem olla, pean talle ära tegema. Naljaga pooleks võtsingi selle oma eesmärgiks, kuna aga Katrin on tugevam tegija, siis ma teadsin, et teda ma küll ei võida.

Kell oli juba niipalju, et tuli koguneda stardikoridori. Raimond (eelmise aasta SEB Maratonil osaleja) oli mu kõrval stardis ja küsis kas jookseme ajaga 4.30min/km esimese poole, olin nõus, kuna viimase pooliku püsisin ka tema kannul ja see tempo siis sobis mulle.

Tuli lugeda sekundeid stardini ja minek, stardipauku vist ei olnudki või olin juba nii keskendunud et ei kuulnud.

Ise ma kella väga ei vaadanud kuna tahan keskenduda ainult jooksmisele enesetunde järgi. Algus oli hea, palju rahvast oli, kartsin, et kaotan Raimondi ära, ei tahtnud väga maha jääda. Tegin paar jänesehaaki inimeste vahelt ja leidsin oma teejuhi üles.

Esimene raske koht oli mägi, millest alla joostes oli kohe teine mägi. Ma ei tea mis juhtus, motivatsioon langes korra kuna jäin grupist maha, teise mäe peal jäi hing kinni ja mõtlesin, et puhkan korra. IGA KORD, kui ei saa korralikult hingata tekib kohe paanika, mis võimendab astmahoo tekkimisvõimalust. See on asi millega pean tegelema. Mul olid veel kõrvaklapid millega muusikat kuulasin, tõmbasin need kõrvast, et kuulata oma hingamist, oli plaan peatuda kui hingamine väga vilistavaks läheb. Vaikselt läks see üle ja sain grupile järgi joosta, õnneks väga maha ei jäänudki.

Üldiselt kulges edasine teekond ilma probleemideta, Raimond vahest küsis, kuidas enesetunne on ja mainis, et jookseme ajaga 4.33min/km. Raimond ja Kaupo (FB jookstreener) jutustasid ees nii rahulikult nagu ei jookseksi samal ajal, kuulasin nende juttu ja unustasin isegi korra, et võistlus käib, mõnus oli lihtsalt joosta.

Peaaegu igas joogipunktis võtsin alguses vett, ainult üks jäi vahele. Teise poole pealt võtsin spordijooki ja seisin kui jõin, kuna olen meister omale peale kallamises.

Viimased viis kilomeetrit tulid väga vaevaliselt, jaks sai otsa, jäin grupist maha. Sain kuidagi korraks veel kiirema sammu sisse, kell näitas siis 1,28 aeg, kui ma ei eksi, oli võimas tunne ja mõtlesin, et teen Katrinile ära. Kaupo sai aru, et ma ei jaksa joosta ja ootas mind järgi, ütles et jookseksin enesetunde järgi, ei pingutaks üle, tagant ühtegi naist ei paista, rahulikult võib võtta. Olin sellise toetuse üle väga rõõmus, tõeline treener, tahtsin teda tänada aga jaksasin vaid öelda jah jah :). Kaupo veel jooksis ette vaatama kuidas teistel läheb ja siis jooksis tagasi minu juurde, ei ole sõnu lihtsalt.

AITÄH KAUPO TIISLÄR

Üksi ma ei tea kas oleksin veel nii kiiresti jooksnud.

Ja siis mis mu silmad nägid, viimane mägi, tohutu tõus, peaaegu kõndisin üles sealt. See pole veel kõik, tuli veel tõuse ja langusi, no nii raske, tahtejõuga ainult lonkisin selle ära. Kell näitas juba ajaks 1.35, kui sain just sellest õudsast rajast läbi ja staadion paistab. Jana Koppel hüüab seal midagi, lööb patsu, Kaupo ei jookse eest ära vaid ootab mind järgi, ütleb, et veel veidi ja kõik. Ja jooksen lõppu teise naisena. Olen nii uhke enda üle, teine koht on minu jaoks nagu esimene, olen võitja.

Aeg 1.36.43-isiklik rekord JÄLLE

Mul on astma, 40% töövõimetu, olen sellega nii kaua võidelnud. Võtan iga päev rohtusid, hommikul ja õhtul sissehingatavat pulbrit + õhtune tablett, et pikali olles saaks hingata + enne ja pärast trenni veel ühte rohtu, ja lõpetasin siiski teise naisena..mõtlesin sellest kui lõpetajad mind õnnitlesid. Ma ei ole allandja, olen võitja.

Kuid üksi ma ei oleks nii kaugele jõudnud. Olen väga tänulik, et mind valiti projekti, olen tänulik FB jooksutiimile, et trennis nii raske kuid ikkagi tore on.

Aitäh pean ütlema ka toetajatele, võõrad inimesed kirjutavad, et olen neile eeskujuks, perekond toetab mind kaugelt ja lähedalt.

Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab Ühendus Sport Kõigile.