Ma tegin selle ära! Ma täitsin oma eesmärgi! Minu aeg 2023. aasta Tallinna maratoni poolmaratoni distantsil tuli alla kahe tunni, 01:55:05 (netoaeg 01:53:51). Jah, ma olen enda üle uhke, jah, ma olen õnnelik, jah, ma olen tänulik.

Selle 21 kilomeetri jooksul jõuab omajagu palju mõelda. Jooksu alguses panin ma paika oma hingamise, sammu ja tempo ning siis lasin mõtetel lennata. Mõtlesin tänutundes neile inimestele, tänu kellele ma rajal sain olla.

Tänasin mõttes kõiki, kes mulle oma hääle andsid ja julgesin juba ette rõõmustada, et pean nii iseendale kui neile antud lubadust, ma täidan oma eesmärgi. Tänasin oma abikaasat, vanaema ja abikaasa ema, kes mu last hoidsid, et ma saaks trenni teha. Tänasin kõiki neid, kes küsisid, kuidas mul treeningutega läheb ja neid, kes mind heade mõtetega saatsid, kui mul kevadel raske oli, kohe nii keeruline, et ma ei leidnud endas jõudu trenni minna, kuigi teadsin ju hästi, et enese füüsiline liigutamine mõjub hästi ka vaimsele olemisele. Tänasin oma treenerit Einar Kaigast, kes minuga kannatlik oli ning jõudsin taipamiseni, et mulle küll väga meeldib õppida, aga ma vist ei ole väga hea õpilane, olen kaunikesti isepäine ja -teadlik, keda on seetõttu vahel raske vormida. Tänasin Ingat, kelle ühistreeningutes käies eduelamusi sain ning kes mulle paar päeva enne võistlust kirjutas ja ütles, et ma jaksan ja et ma naudiks. Ma tegin seda. Tänasin mõttes ka iseennast, et ka neil väga rasketel aegadel leidsin ma siiski jõudu pisitasa seatud eesmärgi poole liikuda.

Olin tänulik selle eest, et mind projekti valiti ning et ma tänu projekti ühistreeningutele, treeneritele ja teistele projektis osalejatele teadlikumaks jooksjaks sain. Olin varem ju täielik algaja, nii treenituse kui jooksualaste teadmiste mõttes. Selle projekti raames mõistsin treeningkava ning (ühis)treeningute eesmärki. Selleks, et paremini ja õigemini joosta, on mul vaja oma keha tugevamaks treenida, talle tehnikat õpetada, ei piisa ainult sellest, kui teatud regulaarsusega vaid jooksmas käia, ei muud. Ma mõistsin, et on oluline treenida lihaseid, et need jooksmisharjumusele vastu peaksid. Taipasin, et mida rohkem lihastele trenni teha, seda tugevamaks saavad lihaskinnitused, seda võimekamaks ma muutun. Tegelikult on ju sama mis tahes harjutamise ja õppimisega - kordamine kinnistab ja muudab üha vilunumaks.  

Pärast võistlust uuriti mu käest, et kuidas on lood mu lihastega, et kas on väga valus ja kuidas taastumine läheb. Ütlesin küsijatele, et kuna olen märtsist alates targemalt, teadlikult ja kava järgi trenni teinud, siis on mu keha pingutusega harjunud. Poolmaratoni distants ei olnud mulle midagi erilist, arvestades seda, et mõnel pikemal trennil kogunes kilomeetreid umbes samapalju, lihtsalt tempo oli aeglasem. Klounid Piip ja Tuut on öelnud, et koogivorm on ka vorm, aga mina saan tänaseks öelda, et minu koogivormist on saanud jooksjavorm.

Ahjaa, üks oluline taipamine on veel olnud - spordiriided on nii mugavad. Kui ma muidu olen igapäevaselt kleidi ja kingade kandja, siis spordiriideid kannan vahelduseks suure rõõmuga. Ehk siis nüüd on kaks varianti, mis outfitiga mind ringi liikumas näeb - kas kleidi ja kingade või jooksuriiete ja -tossudega.

Minult on küsitud, et miks ma seda kõike teen. Olen vastanud, et because I can, ma teen, sest ma saan. Ma tean, et see mõjub mulle hästi, see teeb mind paremaks ja tugevamaks ja targemaks ja huvitavamaks. Mulle väga meeldis Marathon100 eestvedaja Janeki kirjutatu, et projekti Eesmärgiks Tallinna maraton eesmärk ei ole kunagi olnud isiklike rekordite püstitamine, sest need lihtsalt tulevad, eesmärk on süstida inimestesse liikumisrõõmu, olla täna natuke parem kui eile ja võita iseennast.

Viimastel poolmaratoni kilomeetritel lõpetasin mõtlemise ning andsin oma ajule ülesandeks lihtsalt joosta, kasutada oma keha ja jalgu nii nagu olin neid treeninud ja õpetanud - jooksma. Finišijoont ületades panin endale uueks aastaks uue eesmärgi - joosta 2024. aasta Tallinna maratonil poolmaraton ajaga 01:45. Ma usun, et ma suudan seda. Nüüd tean, mida, miks ja kuidas tegema pean.

Aitäh!