Septembri viimasel laupäeval toimus juba 54. korda maailma suurima osalejate arvuga krossijooks Lidingöloppet. Kolm päeva kestev üritus hõlmab peale laupäeval joostava põhidistantsi - 30km maastikujooksu - hulgaliselt kõrvaldistantse. Kavas on muuhulgas laste-, noorte- ja veteranide jooksud, võistlused puuetega inimestele ning firmadevaheline teatejooks, samuti kõrvaldistantsina 15km maastikujooks. Kõik see toimub Stockholmi kesklinnast vaid paari kilomeetri kaugusel asuval Lidingö saarel.

Lidingöloppeti teeb eriliseks ja legendaarseks mitte distantsi pikkus, sest maratone joostakse igal nädalavahetusel Euroopa erinevates linnades. Eriliseks teeb selle rada - kogu trass kulgeb tõusude-langustega.maastikul, siledat maad on minimaalselt ja tõusumeetreid koguneb 500 kanti. Samas pole tegu off-road võsas turnimisega, vaid klassikalise krossijooksu maastikuga.

Sel aastal oli eri distantsidel kokku 36 000 lõpetajat, neist ligi pooled 30km distantsil. Kuigi nii meie tipp- kui harrastusjooksjaid on seal ikka osalenud, siis sel aastal oli ilmselt tegu suurima osalejaskonnaga Eestist. Meie umbes 35 liikmeline grupp osales SportTraveli korraldatud ühepäevase laevareisi formaadis ja kõik läbisid 30 km põhidistantsi, lisaks oli osalemas omal käel saabunud kaasmaalasi.

Ka meie grupp jagunes mõtteliselt kaheks- poole ainult Lidingöloppetile jooksma tulnud, aga teise poole need, kes olid läbimas 4 osavõistlusest koosnevat SvenskKlassikeri. Lidingöloppet moodustab selle kestvussarja jooksuosa, ülejäänud kolm on Vasaloppeti suusamaraton(90km), 300km rattasõit ning 3 km ujumine. Kümnekonnale eestlasest klassikul osalejale saigi sellega sari edukalt läbitud, mõnede jaoks on viimaseks etapiks märtsikuine Vasaloppet. Sarja läbiteinute seas oli ka 3 tublit naist, sealhulgas Radari saatejuht Eeva Esse.

Meilt tippjooksjaid seekord osalemas ei olnud ja päris esimestele kohtadele me ei pretendeerinud. Siiski võisime püstitada oma grupile 2 peamist eesmärki - esiteks raskel rajal pikk distants lõpetada ja teiseks teha seda kindlasti ajaga alla 4 tunni, vastasel juhul poleks me jõudnud laevale. Väikese närvipinge ja põnevusega õnnestus need eesmärgid täita: täpselt 4 tundi kulus distantsil telemees Jüri Muttikal, kes kohe peale finišijoone ületamist tegi enda päeva kiireima spurdi 1 kilomeetri kaugusel ootavasse bussi, kus kõik teised teda juba pinevusega ootasid. Seejärel kihutasime laeva, mille pardale jõudsime 5 minutit enne väljumisaega.

Minul õnnestus seekord olla parim eestlane, aega kulus 2.10,36. Kesine treenitus õnnestus kompenseerida sel korral suhteliselt targa tempovalikuga. Lidingöloppetil tähendab see seda, et alustada tuleb rahulikult ja varuga, kindlasti mitte kiiremini eeldatavast maratonitempost, kuigi distants on lühem. Tänu sellele õnnestuski rada läbida ühtlaselt ja ilma suuremate kannatusteta, kuigi kerge ei olnud. Minuti sees peale mind lõpetasid järgmised eestlased - samuti mitmendat korda selle võistluse läbinud Meelis Piirsalu ning endine suusamees Raul Olle. Naistest oli meie parim Kristiina Nurk. Kuid nagu juba öeldud - võitjad olid kõik, kes raske jooksu lõpetasid!

Peale õnnelikku laevalejõudmist järgnes päeva meeldivaim osa - saun koos taastavate veeprotseduuridega, ühine õhtusöök ning SvenskKlassiku pidulik kokkuvõte ja autasustamine laeva baaris. Peeti juba plaane ka järgmise aasta suhtes, kus multisportlasi on eeldatavalt ootamas sarnane sari Saksamaal koos lõppetapiga Frankfurdi maratonil.

Marathon100: Lidingöloppeti 30km distantsi on lõpetanud paljud Eesti tippjooksjad, näiteks Pavel Loskutov, Enn Sellik, Toomas Tarm, Aivar Tsarski, Evelin Talts ja paljud siinsed parimad maratoonarid.  30km distantsil on Eesti jooksjate parimateks saavutusteks Marathon100 andmetel Pavel Loskutovi neljas koht 1994.a. ning Evelin Taltsi neljas koht 2012.a. Korduvalt on Eesti jooksjad lõpetanud esimese 20 seas.

2018.a. Lidingöloppetil Eesti jooksjate tulemusi vaata siit ja viimase 30 aasta jooksul Lidingöloppetil jooksnud Eesti jooksjate tulemusi siit.