Esimene Bostoni maraton toimus peale 1896.a. esimesi kaasaegseid olümpiamänge Ateenas. Tänavune Bostoni maraton kandis seega järjekorranumbrit 128 ehk tegemist on kõige vanima järjepidevalt toimunud jooksumaratoniga. Loomulikult, Ateena maraton, mille juured ulatuvad enam kui 2000 aasta tagusesse aega, on maratonide maailmas täiesti omas mõõtkavas.

Bostoni maraton on üks vähestest jooksumaratonidest, kuhu pääsemiseks tuleb täita ajaline normatiiv, täpselt nagu tiitlivõistlustele. Bostonisse ei pääse loosiga, Bostonisse ei korralda ükski eestimaine jooksuklubi maratonireise, Bostonisse jooksma saamine on väga keeruline.

2026.a. saab see olema veelgi keerulisem, sest äsja teatasid võistluse korraldajad kvalifikatsiooninormide tõstmisest. Kõiki norme karmistati viie minuti võrra, muutmata jäid vaid kvalifikatsiooninormid alates vanusest 60.

Samas, ei piisa tavaliselt sellele võistlusele stardikoha saamiseks ainult ajalise normatiivi täitmisest. Kuna neid jooksjaid, kes normatiivi täidavad, on rohkem, kui stardikohti, tuleb normatiiv täita võimalikult suure varuga.

Sel aastal said korraldajad ka rekordarvu ajalise normatiivi täitnud stardisoove, neid laekus mullusest kümme protsenti rohkem ehk 36 406. Kuna starti pääseb neist ligikaudu 22 000 võib eeldada, et Bostonisse stardikoha saamine on juba tänavu keeruline.

Mida see näitab? Lihtsustatult seda, et maratoni jooksmine on uuesti tõusuteel, inimesed liiguvad ja tulemsued paranevad.

Toome alljärgnevalt ära ka Bostoni uued järgmisest aastast kehtima hakkavad normatiivid.