Selleaastane Viljandi järve jooks kannab järjekorranumbrit 89 – tegemist on Eesti vanima jooksuvõistlusega.  Ent maailma vanimad siiani korraldatavad jooksuvõistlused toimuvad tänavu juba enam kui 500.-ndat korda!

Maailma vanim järjepidevalt toimunud jooksuvõistlus joostakse väikeses Carnwathi külas Šotimaal. Punaste (Sukk)pükste Jooksu nime kandva võistluse ajalugu ulatub aastasse 1508, mil sellele pani alguse kuningas James IV. Võistlusdistantsi pikkuseks on 3 miili ehk 4,8km ning tänavu toimub nimetatud võistlus 28. juulil. 

Red Hose Run on ära jäetud ainult kahe maailmasõja ajal ehk 1915-18 ja 1940-46 ning 1952.a. suu- ja sõrataudi tõttu.  Võistluse korraldamine on ette nähtud kuninga poolt kehtestatud seadustega ning erinevalt tavapärastest võistlustest ei tule (avaliku ürituse) luba küsida, mitte võistluse korraldamiseks aga just nimelt ära jätmiseks.

Tänaseni saab võistluse võitja auhinnaks ühe paari punaseid sukkpükse.  Ent 1966.a. alates kehtib reegel, mis lubab võistlusele osalema ainult kohalike külade elanikke.  Sellele reeglile on küll läbi sõrmede vaadatud – võistlema on lubatud ka kaugemalt tulnud jooksjaid, kuid kui võistluse võidab nt. mõni Londoni kutt, siis sukkpükse ta siiski võidupreemiaks ei saa.

Kui sul on huvi tänavusele võistluse minna, siis vaata Red Hose Run’i kodulehekülge siin.  NB! Võistlus toimub kohaliku laada raames, mistõttu ära üllatu, kui sulle veebilehelt esmalt lehmapildid vastu vaatavad.

Teine muldvana jooksuvõistlus, mis siiani toimub, on enam kui 800 aastat vana ja toimub Veronas.

Palio del Drappo Verde nimeline võistlus toimub sel aastal 18. märtsil ning tegemist on 601.-nda toimumiskorraga.  Võistlusprogrammis on nii 10km kui 21,1km distantsid ning selle kohta leiad lähemat infot veebist siit.

Palio del Drappo toimus esimest korda 1208.a. ning selle auhinnaks polnud sukkpüksid vaid tükk kangast.  Hea kanga väärtus oli 13. sajandil hoopis midagi muud, kui tänapäeval, mistõttu ka selline auhind igati korralik oli.

Kangas auhinnana oli muidugi õigel kohal ka seetõttu, et mehed pidid antud võistlusel jooksma alasti.  Tõenäoliselt kehtestati selline nõue vältimaks jooksjate riietest kiskumist konkurentide poolt.

1271.a. vastu võetud Albertino koodeks nägi ette auhinna ka võistluse kõige aeglasemale jooksjale – selleks oli kukk.  Viimasele kohale jäänud jooksja pidi peale võistlust talutama kukke läbi kohaliku linnakese ning saama suure häbi osaks. 

Juba 1393.a. alates lubati jooksma ka naisi, kui koodeksi tekstis näpuga järge ajada, siis „ausaid naisi, kuid kui ausaid naisi ei leidu, siis lastakse rajale prostituudid.“

Kahetsusväärne lõpp võistlusele saabus koos Napoleoni vallutustega 1797.a., kuid 2007.a. otsustati võistlus taastada ning nagu juba mainitud – seda korraldatakse tänaseni.