Esimene Bostoni maraton toimus peale 1896.a. esimesi kaasaegseid olümpiamänge Ateenas. Tänavune Bostoni maraton kandis seega järjekorranumbrit 127 ehk tegemist on kõige vanima järjepidevalt toimunud jooksumaratoniga. Loomulikult, Ateena maraton, mille juured ulatuvad enam kui 2000 aasta tagusesse aega, on maratonide maailmas täiesti omas mõõtkavas.

Bostoni maraton on üks vähestest jooksumaratonidest, kuhu pääsemiseks tuleb täita ajaline normatiiv, täpselt nagu tiitlivõistlustele. Bostonisse ei pääse loosiga, Bostonisse ei korralda ükski eestimaine jooksuklubi maratonireise, Bostonisse jooksma saamine on väga keeruline.

2024.a. on see veelgi keerulisem, täpsemini, kunagi varem pole maailma ühele prestiižseimale jooksumaratonile saamine sedavõrd raske olnud.

Nimelt ei piisa sellele võistlusele stardikoha saamiseks ainult ajalise normatiivi täitmisest. Kuna neid jooksjaid, kes normatiivi täidavad, on rohkem, kui stardikohti, tuleb normatiiv täita võimalikult suure varuga. Maratoni korraldajad küll karmistasid kaks aastat tagasi nimetatud normatiive, kuid vaatamata sellele öeldi tänavu ära kolmandikule ajalise normatiivi täitnud jooksjatest.

Ajalise normatiivi täitis tänavu (ja esitas sooviavalduse Bostonis jooksmiseks) enam kui 33 000 jooksjat. Neist ainult 22 019 pääsevad 2024.a. aprillis USAs starti ning enam kui 11 000 said negatiivse vastuse. Bostonis stardikoha teenimiseks pidi nimelt olema ajalisest normatiivist koguni 5 minuti ja 29 sekundi jagu kiirem. Samal ajal mullu ja tunamullu oli sooviavalduse esitanud jooksjaid vähem ning piisas ka lihtsalt normatiivi täitmisest, ilma ajalise varuta.

Mida see näitab? Lihtsustatult seda, et maratoni jooksmine on COVIDkriisist tingitud madalseisust taastunud ning harrastussportlased tee maratonirajale uuesti üles leidnud.

Toome alljärgnevalt ära ka Bostoni normatiivid ja tulemused, mis oli vaja tegelikult joosta.