Maastikujooks ehk trail running on maailmas, ehkki mitte veel Eestis, väga kiiresti populaarsust kasvatav ala.  Huvitavamad maastikujooksuvõistlused müüakse välja paari tunni jooksul ning järjest enam jooksjaid avastab enda jaoks asfaldivaba jooksmise mõnu. 

Maastikujooksubuum ei ole Eestisse veel jõudnud, kuid vähemalt on Rahvusvaheline Kergejõustikuliit IAAF nüüdseks mõistnud, et tegemist on täiesti teistmoodi jooksuvõistlusega, mis väärib igati tunnustamist ametliku kergejõustiku võistlusalana. 

Maastikujooks - maksimaalselt 20% ulatuses kõvakattega rajal

Nimelt on uutes, 2016.a. kehtima hakkavates IAAFi võistlusmäärustes maastikujooksuvõistlustele esitatavad nõuded täpselt määratletud.  IAAFi järgi on maastikujooks võistlus, mis leiab aset vahelduval pinnasel (metsarajad ja –teed, kõvakatteta teed) looduslikus keskkonnas avatud maastikus (mäed, metsad, kõrbed, tasandikud) ja mis toimub peamiselt off-road. Ametlikel maastikujooksuvõistlustel ei tohi kõvakattega teede osakaal kogu distantsist ületada 20%.

IAAF on määratlenud ka miinimumvarustuse, mis igal jooksjal peab maastikujooksuvõistlusel kaasas olema – vile, piisav joogi- ja söögitagavara ning kehakate/tekk jahtumise eest kaitsmiseks. 

Marathon100 ootab huviga, millal ka takistusjooksu võistlused ehk nn. Obstacle Course Racing (OCR) IAAFi ametliku tunnustuse võiksid saada.  Sel aastal eelistati kõvamehejooksudele naiste 50km käimisdistantsi, millel käidud (mitte segi ajada jooksmisega) tulemusi nüüdsest ametlike maailmarekorditena tunnistatakse. 

Foto: Icebug