Ma olen juba harjunud, et iga päev valutab mõni uus lihas, mille olemasolust varem aimugi ei olnud. Aga see on selline magus valu, mis kaasneb teadmisega, et eelmisel päeval tehtud trenn on läinud asja ette.

Kilomeetri läbimise aeg on nüüd sama, mis eelmise aasta sügisel poolmaratoni joostes. See on aga liiga aeglane, et alla nelja tunni maratoni joosta. Ma olen liiga aeglane!

Treeneri soovitus: rohkem ühistrenne! Ehk siis tegelikult neid trenne, kus treener saab mul silma peal hoida. Ühistrennid (kamp võõraid inimesi metsas koos jooksmas) on minu üllatuseks väga positiivsed ja lõbusad. Soovitan kõigil endasugustel skeptikutel proovida. Garanteerin, et hommikused kodused mured või päevased probleemid tööl on peale õhtust jooksu peast pühitud. Mul on tunne, et keha lihtsalt ei jaksa muretseda ebaolulise pärast ning keskendub ainult sellele, kuidas mitte jääda harjutusi tehes viimaseks.

Nagu ikka – ideaalset trennikava segavad üllatused.

Sellel kuul on üllatajaks ülimadal raua- ja hemoglobiinitase veres (jooksunaised, sööge peeti!!!) ning uute tossude tekitatud katkine kand, mis kuidagi paraneda ei taha. Õnneks olid sellel kuul häirivad tegurid lihtsalt häirivad ja trenne ära jätma ei pidanud.

Jaa ... lõpetuseks, jaa, ma leidsin ideaalse jooksujope Ülemiste Nike poest. Ei ole reklaam. Ise ostsin! Varrukate otstes on käsi soojendavad katted. Ma ei oska neid teisiti nimetada. Aga väga mugav on jooksu alustades, kui külm veel segab, sõrmed sooja pista ning hiljem varruka alla lükata. Sarnane salliasendus on jopel ka, aga seda ei ole veel kasutanud.

Mai eesmärk: saada kiiremaks, süüa peeti ja vältida vigastusi!
#eesmärgikstallinnamaraton @tallinnamaraton

Kadri valmistub Tallinna maratoniks spordiklubis Sparta Toomas Tarmi juhendamisel.

Fotod: Mallor Malmre.