Maikuus on jooksuvõistlusi rohkem kui kuus päevi – võistlusi leiad kalendrist rohkem kui kringlist rosinaid ning kalendrit sirvides hakkavad paratamatult käed värisema. Võistlusi on palju ning igale maitsele.

Maratonid-poolmaratonid

Maikuus korraldatakse Eestis 4 täispikka jooksumaratoni ning sama palju poolmaratone. Mõnevõrra ootamatult toimuvad kaks neist maikuu esimesel ja teised kaks maikuu viimasel nädalavahetusel ehk maratoninäljas jooksja peab langetama raskeid valikuid.

7. mail toimub järjekorras juba 49. Vändra maraton. Müts maha meeste ees, kes on suutnud sellist võistlust nii kaua läbi viia. Vändra maraton on hea korralduse ja kiire rajaga jooksuvõistlus, kus leiab programmist nii pooliku kui täispika, kui ka 8 ja 16 km pikkused võistlusmaad.

Päev hiljem, 8. mail toimub teine klassikaline kevadine jooksuüritus, 40. Tartu maastikumaraton. Kui sa pole varem Otepäält Elvasse jooksnud, siis maastikumaratoni raames saad seda teha. Tolle võistluse eripära on samuti rada: metsas, üle heinamaade ja aeg-ajalt ka kruusateel kulgev rada ei ole kõige kiirem, kuid pakub kevade lõhnu mõlema kopsu jagu.

Mai viimasel nädalavahetusel toimub Rapla selveri suurjooks, kus tänavu esmakordselt kavas 42 km, lisaks tavapärased 5, 10 ja 21 km. Täpselt samal päeval ehk 28.05 toimub ka Liise jooks Ruhnus. Ruhnu on teadupärast saar, kuid piisavalt suur, et seal mahuks jooksma 42 km pikkust võistlusmaad üle serva maha kukkumata.

Lisaks nimetatud võistlustele avaneb pooliku proovimise võimalus ka 14.05 Tartus, mil toimub sealne kevadjooks. Vaatamata tuttavale nimele on tegemist uue jooksuvõistlusega, mis asendab tänavu väikest sabatit pidavaid Tartu parkmetsa ning Skechers suvejooksu. Tartu kevadjooksul on kavas kogu jooksuklassika ehk 5 km, 10 km ja 21 km.

Jooksusarjad

Kevadel tõmbavad hoo üles ka kõik siinsed jooksusarjad. Rimi Eesti linnajooksude sari saab vägeva avapaugu juba 1.05 Viljandis, kus toimub Eesti vanim rahvajooks: 93. Suurjooks  ümber Viljandi järve. Starti on tulemas enam kui 2000 inimest ning sel korral on üritus kalendriski oodatud kohal ehk mais. Nimetatud jooksuvõistluse eripäraks on ametliku raja puudumine, mistõttu aeg-ajalt tekib valik – kas mütata läbi kevadiselt märja soo või hoida tossud puhtana.

Linnajooksude sari jätkub teise klassikalise jooksuüritusega juba 7. mail, mil Kuressaares toimub 41. Linnajooks. Kavas on nii 5 km kui 10 km, rada on kiire ja sirge.

Juba 30.04 saab Kadrina paisjärve jooksuga alguse ka selleaastane Lääne-Virumaa jooksusari. Sari jätkub juba 22.05 Kundas. Kunda on väidetavalt linn, mistõttu ürituse nimigi on Kunda linnajooks.

Võrumaa pikamaajooksude sari on õigupoolest juba alanud, kuid mais ootavad ees kaks toredat Lõuna-Eesti jooksuüritust: 12.05 toimub jooks ümber Tamula järve ning kaks nädalat hiljem Võru-Väimela maanteejooks.

Ida-Virumaa on sel aastal saanud samuti uue jooksusarja, mille teine etapp on 7.05 toimuv Aidu seiklusjooks. Teine sealne jooksusari, Alutaguse sari stardib 1. mail kindral Tõnissoni jooksuga ning jätkub 14.05 Tudulinnas hüdroelektrijaama jooksuga. Elekter on sel aastal kuum teema, miskipärast hüdroelektrijaama jooksul seda küll auhinnaks ei pakuta, võib olla on otsas.

Maru järvejooksude sari, taas kord ettevõtmine, mille kohta sobib kasutada sõna “klassika” käivitub 22.05 jooksuga ümber Harku järve. Lühike 6,6 km sutsakas tõmbab mõnusalt hinge kinni (või hoopis lahti) ning tavapärasel talvel, vabandust suvel, on võimalik lõpusirgel joosta läbi päevitava Õismäe publiku. Tänavu seda ohtu ei ole.

Järvamaaltki leiab oma jooksusarja, Järvamaa järvede jooksu. Mais on selles sarjas kavas neli mõnevõrra väiksemat jooksu, kuid vähemalt ei pea seal stardis trügima.

15.05 käivitub Eesti ainus takistuskrosside sari, Vägilase jooks, mil starti oodatakse kõiki Tallinna vägilasi. Põhidistants on ca 8 km, lühem poole lühem ning loodetavasti on rajal ka mõni külma veega takistusriba.

Ent ega jooksusarjad sellega veel piirdu, Pärnus alustavad Kahe Silla Klubi vedamisel sealsed aastajooksud, Valgas põrutab minema sealne jooksusari (Hummuli pargijooks, 14.05), Filter temposari saab jätku eraldistardist jooksudega 4.05 Kiilis ja 18.05 Arukülas, staadionil otsivad õiget rada jooksjad Kohilas, Kuressaares (JK Sarma seeriajooksud), ja Tartus (KEVEKi ja Tartu Kalevi seeriajooksud).

Lisaks eelnimetatud üritustele tuleb kindlasti minna kohale ka 21.05 toimuvale LHV maijooksule. Rajale pääsevad küll ainult naised, kuid raja äärde pääsevad ka mehed.

Samuti leiab maist sellised tuttavad üritused nagu Kõrvemaa kevadjooksu, Viimsi jooksu, Palivere miilijooksu, Maardu ja Hiiu kevadjooksud, Kullamaa maijooksu, Kärdla linnajooksu, TalTechi jooksu, jms. Neist üritustest väärib ära märkimist kindlasti Maardu kevadjooks, mis on ainuke Eesti jooksuüritus, kus on eraldi distants erivajadustega inimestele.

Kõik Eesti jooksuüritused leiad loomulikult Marathon100 kalendrist SIIT.

Kui mõni üritus on selles kalendris puudu, siis kirjuta janek@marathon100.com. Näiteks ei leidnud allakirjutanu infot pika ajalooga Palamuse maanteejooksu kohta ja jäi seetõttu õhtul nuttes magama.

Loading...