Spordivõistlustega Eesti Vabariigi saja-aastaseks saamise tähistamine on igati paslik.  Eestlased on väikesearvulise rahvana patriootlikud ja hoolivad oma riigist.  Sünnipäeva võid tähistada süldilaua taga pitsi kummutades või siis jooksurajal kilomeetreid mõõtes, viimane on harilikult mõnevõrra tervislikum viis.  Jooksuvõistlustel saad riigi sünnipäeva tähistada sisuliselt terve aasta, kuna praktiliselt iga suurem jooksuvõistlus on tänavu Eesti Vabariigi sajandale juubelile pühendatud.  Paned EV100 logo medalile, kirjutad pressiteates, et ka sinu sündmus on EV100 üritus ja oledki riigi sünnipäevaga seotud . . .

Kui osade võistluste sidumine EV100 sünnipäevaga tundub lihtsa turundustrikina, siis Pärnumaa Võidupüha maratoni korraldamine EV100-nimelise maratonina tundub samas vägagi sobilik.  Võidupüha tähtsust Eesti Vabariigi ajaloos on raske ülehinnata, kahju ainult, et Võidupühale järgneb kohe jaanipäev.

Võidupüha maraton on kogu aeg olnud keskmisest pidulikum maraton, kus sinimustvalget tavavõistlusest rohkem näha on.  Tänavusel maratonil EV100 oli sinimustvalget veelgi rohkem näha, üks jooksja läbis koguni terve 21,1km pikkuse poolmaratoni distantsi suure sinimustvalge lipuga.

Ent nimi nimeks, võistlus tuleb ikkagi hästi läbi viia.  Võistluse korraldamisega on Pärnu Kahe Silla Klubi alati hästi hakkama saanud, ei olnud ka see kord erandiks. 

Võistluse koondhindeks tuli sel korral 9,23, korraldust hinnati 9,25 punktiga ning korraldus sai mitmetelt jooksjatelt kommentaarides ka kiidusõnu.

Korralduse valdkondadest hinnati kõige kõrgemalt joogipunktide tegevust ning teeninduspunktides oli näha, et tööd tehakse südamega.  Kõrge skoori teenisid ka auhinnad-medalid, mis tänavu olid mullusest natuke suuremad ja väärikamad.  Eks ka jooksusärki võib teatud kombel auhinnaks pidada – oli ju seegi igati kena.

Stardi-finišiteenindus sai jooksjatelt 9,11 punkti ning rada mõnevõrra ootuspäraselt kõige madalama osahinde ehk 8,97 punkti.  Rada on ka eelmistel aastatel kõige madalama hinde saanud ning eks põhjuseid võib lisatud kommentaaridest otsida.  Kui oled sel võistlusel esimest korda, siis võib kuuekilomeetrine metsalõik tekitada küsimusi, kuid kui oled samal võistlusel juba käinud, siis on kõik igati ootuspärane. Nagu ka see, et metsas tempo natuke alla läheb ja aeglasematest jooksjatest väga hästi mööda ei saa.  Ent lõppeks – rajale antud 8,97 on ju samuti igati korralik hinne.

Küsimus „Kas võistlus on väärt oma osavõtutasu?“ sai 9,05 silma.

Oma hinnangu andis 61 jooksjat ning neist 56 on valmis sel võistlusel osalema ka järgmine aasta.  Jääme ootama Maratoni EV101.

Avafotol maratoni võitja Jonathan Rosenbrier, foto autor Laura Toomesoo.

Jooksjate kommentaarid

Suur kiitus ja Aitähh kogu korraldustiimile ja kõigile tublidele vabatahtlikele kes samuti ilma trotsisid ja jooksjatele igal hetkel ergutusi jagasid. Te tegite järjekordselt väga suurepärase jooksuürituse.

Vahur'i ja 2Silla klubi poolt super töö, müts maha!

Vastutuul oli liiast, aga muidu väga tore üritus. Väga ilus särk ja medal. Viimaste kilomeetrite rajasuunajad ergutasid toredasti, aitäh onudele-tädidele! Veidi arusaamatuks jääb endiselt see, miks Raekülas on raja üks osa viidud teisele poole raudteed viltusele raudteetammile, kui saaks kasutada ju kergliikusteed?

Oli väga ekstreemne ja põnev jooks. Trotsides tuult viisin oma unistuste täide, jooksin Eesti Vabariigi auks suure lipuga. Elagu Eesti Vabariik

Kvaliteetne korraldusmeeskond (seal, kus on vennad Mäed, on tagatud kindel kvaliteet) ja lustakad suunajad ning aktiivsed joogipakkujad tegid raske jooksu natukenegi helgemaks. Hämmastavalt kiiresti organiseeriti lisa buss, kuna kõik ei mahtunud ära, et jõuda poolmaratoni stardipaika. Kiitus korraldajatele, vabatahtlikele ja osalejatele- olite vägevad!

Poolmaratoni stardijärgsel kitsal rajal oli pea võimatu mööduda eesotsas startinud aeglasematest jooksjatest. Võiks teha stardigrupid!

Rajal tuleb ka vahel külastada Wc aga ei leidnud.

Banaanid võiks olla ikka kooritud TP-s. Muidu super korraldus!

Suur tänu korraldajatele väga keerulistes ilmastikuoludes korraldatud jooksu eest!

Tagasihoidlikult võiks autasustada ka vanusegruppide 2. ja 3. koha saavutanuid

väga suurepärane võistlus. sõltumata ilmast said korraldajad suurepäraselt hakkama.

Kahju, et rajal enam SiSi geele ei jagatud.

Ilm oli raju, korraldajate kapsaaeda pole midagi ajada. Soovin eriliselt kiita toitlustuspunktides olnud kohalikke vabatahtlikke, olite võrratud! Rajamärgistus korrektne, polnud ohtu rajalt eksida. Särk ja medal ilusad. Raja lõpp ilus, algus tüütu ja lõputult veniv. Finishijärgselt sobib suhkruvee asemele rohkem puhas vesi.

väga mõnus vaheldusrikas rada, leidus ka üks puutakistus millest üle hüpata. uskumatu (vastu)tuul andis pikaks ajaks mälestusi ja esimese jooksukolmandiku läbimine meenutas jalgratta grupisõitu. temperatuur päästis päeva ja võimaldas hea ajaga maratoni lõpetada. toitlustus super nii rajal kui lõpus, mälestuseks veel kena särk ja diplom+medal. hea sissejuhatus jaanipühadeks, suur aitäh kogu tiimile!

Tähistatud võinuks olla ka poolmaratoni km, sai küll ise arvutada, aga lõpus oli vaja juba selleks tahtejõudu. Rohkem ajamõõtmisi rajal. teeninduspunktid 5+, rada samuti ok va metsast väljatuleku nö heinarada, kus jalad vajusid viltu ja oli oht väänamiseks. Lõpus ei jõudnud paraku oodata ei medali graveerimist ega diplomit

Suurepärane korraldus ja meeldiv suhtumine ning suhtlemine korraldajate poolt. Eriliselt tänu vabatahtlikele - nii rõõmsaid ja abivalmid, et tekkis kohe kodune oodatud tunne.

Võib olla järgmiseks aastaks mõtteks see, et tualeti võimalusi võiks raja peal natuke rohkem olla.

Super ilm jooksimiseks kui tuul välja arvata :) Rajal teenindus väga abivalmis ja püüdlik. Kindlasti soovitan kõigil tulla jooksma Pärnu.

Aloha teeninduspunktis väga aeglane veetopsi ulataja, jäi saamata ja joomata. Diplomite kätte andmine veidi läbimõtlemata, tõesti ei kavatsenud 30+ min sabas seista.

Ainus arusaamatu asi on autasustamine, kuna sellest ei saa kunagi aru millal ta täpselt toimub, või kui juba toimub, siis venitatakse sellega nii kaua, ning kellel õigus auhinnale oli juba läinud. Samas oli ilm külm, peale maratoni läbimist tahad kohe ruttu sooja ja kuivad riided selga saada, mitte kuulata hoogusattunud kõnelejat... Medal oli ilus ja selle järgi sai ju tuldudki, samas välja joostud auhinda oleks ka tahtnud kätte saada, kuid paraku see jäi saamata... Seega auhindadest ei oska midagi arvata, kuid medal oli ilus ja särk stiilne. Rada oli hea ja huvitav ning tuule eest sai kenasti varjuda pikkade poiste taha...

Looduse kelmikale vingerpussile jääb hästi meelde.

Väga vaprad vabatahtlikud, igas joogipunktis olid oodatud.

Metsavahel olid hästi ohtlikumad kohad neoonvärviga tähistatud.

Hea et sai enne starti pakihoiubussis veel soojas olla ja wc-d olid stardi juures olemas, mida eelnevatel aastatel pole olnud.